koodilõikudele, millele programm saab mistahes sammul juhtimise üle anda, ning programmiteekidele; programmi hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi
koodilõikudele, millele programm saab mistahes sammul juhtimise üle anda, ning programmiteekidele; programmi hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi
conditional control transfer pani aluse alamprogrammidele – koodilõikudele, millele programm saab mistahes sammul juhtimise üle anda, ning programmiteekidele; programmi hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said
Vestlusmonitori süsteem annab virtuaalmasinale interaktiivse töö võime. Hiljem hakati virtuaalmasinaks nimetama igasugust interpretaatortarkvara, mis tõlgib keskprotsessorile arusaamatus programmikeeles kirjutatud koodi sellele mõistetavateks käskudeks. Tuntuim virtuaalmasin on Java virtuaalmasin ehk Java interpretaator, mis teisendab Java koodi reaalajas ridahaaval selle arvuti masinakoodiks, kuhu ta on installitud. Virtuaalmasin võimaldab luua platvormist sõltumatu ühtse arenduskeskkonna või ühtse käivituskeskkonna. Virtuaalmasin võib olla kas reaalselt simuleeritav arvuti (VMware) või spetsiaalne programmikeskkond, näiteks Java Virtual Machine, milles töötavad Java programmid. 4 2. Kasutusjuhendi kasutamiseks vajaminev Mida läheb vaja, et kasutusjuhendit saaks edukalt kasutada: 1
..) tagavad automaatse objektide eluea(garbagecollection) ·CLRitoetavad: Visual Basic, C#, Visual C++, Perl (¬MS), COBOL (¬MS) Common Language Specification(CLS) CLR (3) -käitusehaldus ·MSIL (Microsoft Intermediate language) ·JIT (Just In Time) kompileerimine ·Käitus(Execution) ·Assemblies ·Rakendusdoomenid(ApplicationDomains) ·Käitusajahostid(RuntimeHosts) CLR (4) -JIT ·Osa programmi ei täideta konkreetses käituses MSIL-kood konverteeritakse masinakoodiks ja laaditakse mällu vaid siis, kui vaja ·Laadur loob igale meetodile vahendaja(stub) ·Järgnevad pöördumised suunatakse juba loodud masinakoodi poole ·Konverteerimisel verifitseeritakse koodi metaandmeid kasutatadessafecode CLR (4) -Assemblies ·Assemblykäitusühik. annab CLR-leinfo tüüpide implementeerimiseks assembly on failide hulk, assembly omab faile ·Staatilised assembly-d sisaldavad NET-karkassi ressurse(nt JPEG-failid)
annaabi.ee 
