reaalarvutitest seisneb selles, et arvutite põhisõlmi valmistati elektronlampidel. Esimese kaheelektroodilise elektronlambi (dioodi) valmistas 1904.aastal J.A.Fleming. Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2000 kuni 16 000 liitmisoperatsiooni sekundis ning arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele. Kuna arvutid olid suhteliselt aeglased, siis ei sobinud need keerukamate ülesannete lahendamiseks. Arvuteid programmeeriti valdavalt masinakeeles. Sel ajal olid arvutid aukartustäratavate garbiitide ja kaaluga. Nende töökindlus jättis veel palju soovida. Arvutite teenindamisel vajati suurearvulist põhjaliku eriväljaõppega personali. Teise põlvkonna arvutid ilmusid ajavahemikus 1954-1965. 1947. aastal leiutasid William Shockley, John Bardeen ja William Brattain transistori. Kuna esimese põlvkonna arvutites kasutatav elektronlamp vajas sama palju ruumi kui umbes 200 transistori, olles
Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis Arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele (alates EDSACst) Igal arvutil oli ainuslik protsessor (keskprotsessor) Arvutite operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2 kilobaidini Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste mäludena rakendati magnettrumleid Programmeerimine toimus valdavalt masinakeeles Informatsiooni sisestati arvuteisse perfokaartidelt või -lintidelt, tulemid väljastati kirjutitele või teletaipidele Arvutid mõõted ja mass oli väga suur, töökindlus aga väga madal Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709 Teine põlvkond (1954 – 1965) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi aluse moodustasid transistorid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 6×10 3 kuni 3×106 operatsiooni sekundis
Teisiti öeldes, on olemas protsessorid, mille seesmise juhtautomaadi programmeerib kiibi valmistaja (tehas), ning on olemas protsessorid, mille juhtautomaadi mikroprogrammid salvestab kasutaja. Viimaste hulka kuuluvad tavaliselt silpprotsessorid. Protsessorid eristuvad üksteisest töödeldava kahendsõna pikkuselt (8-, 16- ja 32-bitised), sisemiste registrite arvult ja tähenduselt, info adresseerimise viisi ning käskude sümboolika ja koodide poolest. Seepärast ei ole ühe mikroarvuti masinakeeles programmid otseselt ülekantavad teisele arvutile. Ometi on eri mikroarvutite ehituses ja programmeerimises palju sarnasusi, mis võimaldavad ühe arvuti juures omandatud kogemusi rakendada ka teiste arvutitega töötamisel. Programmeerija jaoks tuleks koostada juhtraali või programmeeritava kontrolleri mudel, kus on ära näidatud kõik programmeerijale ligipääsetavad riistvara osad. Nendeks on aritmeetika-loogikaplokk, akumulaator, üldotstarbelised ehk üldregistrid ning mälu.
annaabi.ee 
