teetöödest. Selles püsinäituse osas saavad vastuse mitmed teeehitust puudutavad küsimused: missugune erinevus on asfaltbetoonil ja mustkattel, milline on Eesti pikim sild ja palju muud huvitavat. Külastajatel on võimalus proovida teehöövlijuhi ametit ja istuda Nõukogude Liidus toodetud autode istmetel. Kõike seda ilmestavad ajastut iseloomustavad videolõigud. Muuseumi kogusse kuuluvaid teeehitusmasinaid ning sõiduvahendeid eksponeeritakse masinahallis ja väliekspositsioonis. Masinahallis paiknev teeehitustehnika on tehnikahuvilistele tõeline maiuspala. Siin on eksponeeritud erinevad 20. sajandist pärit teeehitusmasinad. Näiteks on siin väljas Ilmarise tehases Tallinnas 1930. aastate lõpus litsentsi alusel toodetud Caterpillari iseliikuv teehöövel. Mulle meeldisid kõige rohkem teehöövlid,teehöövli simulaator mida sain ise ka proovida ja see täitsa meeldis ja tuli hästi välja.Ja mu lemmik Kirovets K700.
meteoriidikraatritega. Infot nende kohta jagavad infopunktid nii Põlvas kui ka Räpinas. 2. Tilleorg 2.1. Postitee Mööda vana ja käänulist Tartu-Võru postiteed muuseumisse sõites kogete teede arengut isiklikult. Varbuse postijaam on ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks Eestis - seda lihtsalt peab oma silmaga nägema. Sealt leiate ammendavad vastused teede arengut ja ajalugu puudutavatele küsimustele. 1000 m2 suuruses masinahallis on eksponeeritud nii aegade jooksul Eesti teedel sõitnud masinad kui ka tehnika, millega teid rajati. Näituste ja eksponaatide tutvumise kõrval võib seada sammud kauni looduse rüppe. Kuna vabas õhus maitseb toit alati paremini, pakutakse ka kohapeal kehakinnitamise võimalust. Sõbralik ja asjatundlik teenindus aitavad leida huvitavaid tegevusi terveks päevaks. Kellele ja milleks on vaja Maanteemuuseumi - vastuse leiate ainult kohale minnes. 2.2
suurt tähelepanu turvalisele liiklemisele ja õigete liiklushoiakute kujunemisele. Täitsa vale on öelda, et ainult Vanad- Roomlased oskasid teid ehitada, sest Maanteemuuseumis sai oma jalaga proovida, milline näeb välja Eesti vanim sootee, mida Eestlased ehitasid umbes 1600 aastat tagasi muinasaja. Üks põnevamaid eksponaate muuseumis annab võimaluse kõndida mööda tee ajalugu ja tutvuda peale sootee veel õõnestee, kärgkast sillaga, kruusa ja ka musta kattega teedega. Masinahallis nägime hulgaliselt vanu masinaid, osad neist annavad võimaluse proovida, kuidas oleks ühe või teise masinaga tööd teha, sest paljudele võib ka päriselt peale ja sisse ronida. Vanad masinad annavad aimu kuidas Eestis vanasti teid ehitati ja hooldati, ning millega siis nendel teedel sõideti. Sinna on ehitatud terve linn liiklusmärkide ja valgusfooridega, et teha liiklushariduse omandamine laste mänguliseks.
annaabi.ee 
