Taasiseseisvumisega on turba kasutamine kohapeal suurmajandite ja aiandite likvideerimisega vähenenud poole võrra. Uuesti seoses kütusekriisiga (hinnatõus ja rahapuudus, sest vedelkütuste osatähtsus soojamajanduses oli suur) tuli päevakorda turvas, kui kohalik ja suhteliselt odavam kütus. Linnad ehitasid katlamaju ümber turba kasutamiseks. Võeti suuri laene soojamajanduse arendamiseks (Tartus). Arengukavades nähti turba osatähtsuse kasvu energeetika bilansis. Masinaehitusfirmades konstrueeriti ja ehitati uusi tükkturba tootmise masinaid. Praegu kasutatavad turbamaardlad moodustavad ligikaudu 1% Eesti soode pindalast, ammendunud ja mittekasutatud turbavälju on ligikaudu 2% soode pindalast. 11. Eestimaal algas turba tootmine suuremas ulatuses 18. saj lõpul seoses mõisates viinapõletamise algusega. See hävitas palju metsi. 1796 aastal oli metsasus 28 %. See põhjustas mitmel pool küttenappust ning mitmes piirkonnas tekkis vajadus kütteturba järele. 1789. a
järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, väetamisel ja külvil, sh. kündmata põllule tüükülvi kasutamine; · paiksed masinad muudetakse rändmasinateks (näiteks rändkuivatid ei vaja ehituslubasid, pangalaenu saamine soodsam, soodustused ühistegevuses); · üleminek täppisviljelusele. Selle tehnoloogia uurimise ja juurutamisega tegeletakse praegu paljudes riikides, instituutides ja masinaehitusfirmades. DGPS satelliitorienteerimisel põhinev täppisviljelus on agrotehnoloogia, mis aitab põllult saada suuremat ja kvaliteetsemat saaki väetiste, taimekaitse-vahendite ja põllutöömasinate optimaalse kasutamise teel; · elekter koos soojusega toodetakse keskustest kauge asuvates taludes jms. kohapeal; · infotehnoloogiavahendite laialdane kasutamine tootmisprotsesside juhtimisel; · masinapargi uuendamisele tehtavad investeeringud peavad olema eelnevalt detailselt läbi kalkuleeritud
annaabi.ee 
