Kõrgus 4-15m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, valguselembeline. Lehed 5-7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga. Pealt rohelised, allküljelt hallikad ning karvased. Õied valged, moodustavad pöörise, mis moodustub kuni 250st õiest, õitseb juunis, putuktolmleja. Vili kuni 1cm suurune oranž õunvili milles on seemned. Puit punakas. Puitu kasutatakse tisleritöödel ja masinadetailideks. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse ka haljastuses. Poopuu: Sorbus intermedia Levinud Skandinaavia lääne- ja lõunaosas. Eestis looduslikult läänesaartel ja mandri lääneosas. Kõrgus 15m. Vähenõudlik, talub linnatingimusi. Lehed piklikud, madalalt hõlmised, teravsaagjad, pealt tumeroheline ja läikiv alt hallikate karvadega. Õied valged, meeldiva lõhnaga, kobaras, õitseb juunis. Marjad oranžid õunviljad, u 1cm, seemnetega, söödavad. Kasutatakse haljatuses
Harilik pihlakas on tavaliselt madalalt haruneva tüvega puu, mille kõrgus jääb vahemikku 415 (20) m, kuid ta võib kasvada ka põõsakujulisena. · Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. · Puit lülipuiduline. Lülipuit punakaspruun, maltspuit punakasvalge. Aastarõngad hästi nähtavad. Kasutatakse tisleritöödel ning masinadetailideks. Puidust tehti ka tööriistavarsi samuti sobis ta ratta- ja reekodarateks ning vankri puutelgedeks. Sorbus intermedia - Skandinaavia lääne- ja lõunaosa. Eestis looduslikult läänesaartel ja mandri lääneosas. Kultuuris küllalt sage. Meie oludes külmakindel ja dekoratiivne puu. Haljastuses kasutatakse puiesteede rajamisel (Tartu, Tallinn), samuti üksikpuuna. Kõrgus alla 17 m. Eesti jämedaim ja vanim (170 aastat) pooppuu kasvab Saaremaal Karujärve ääres