mis oli olnud". Võib järeldada, et minevik mõjutab ka tulevikku. Ei ole arukas haarata käsi viina järele ja proovida selle abil summutada mälust juhtunud sündmusi ja kogetud valu, kui teravalt need hinge ka ei pitsitaks. Eestimaa ju ei vaja joodikuid. Just nagu ei ole tark jäädagi pidevalt meenutama sünget minevikku ja mõelda, et ju on alati kõik kõrgemalt poolt ära otsustatud ning meie riiki ja rahvast tabanud koorem on paratamatu ja igavene. Masendustunnet tekitavate mõtetega leppimine ei ole lahendus. Isamaa hingaks rahus, kui tema lapsed võtaksid olnud sündmusi paratamatusena, kurvastaksid koos Eestimaaga hetkeks, kuid seejärel tõuseksid ja võtaksid riiki tabanud õudusi õppetundidena, mis ei vaja uuesti läbipraktiliseerimist. Eesti kodanikel, kelle pähe tänasel päeval peale muremõtete suure tööpuuduse ja valitsuse korraldatud sigaduste tõttu ei mahu, oleks mõistlik
Ema saatis talle raha. Välimus: Tal oli pruunid näojooned. Väga ilus, kenade tumedate silmadega; tumeruuged juuksed, kasvu poolest üle keskmise, sale ja sirge. Halvasti riietatud ja kandis Zimmermani kaabut, mis oli kulunud, tulitanud ja täis auke ning laike, ilma äärteta ja hooletult ühele küljele viltu. Missugune motiiv mehe motets äratab tähelepanu? Ta kinnitas kogu aeg endale, et tapmine oli õige tegu, et A. Ivanova oli rämps ja tema kõrvaldamine polnud viga. Jälgi noormehe masendustunnet süvendavaid asjaolusid. Raskolnikov langes masendusse pärast mõrva sooritamist: kannatas süütunde all. Masendus süvenes rohkem siis, kui pinge tõusis. Kuidas Raskolnikov inimesed jaotab? Kes on talle autoriteediks? Kelle ta enda arvates tappis? Inimesed jaotas harilikeks ja väljavalituteks. Autoriteediks oli Napoleon (tsitaat lk. 314). Ütles, et tappis kasutu, jälgi, kahjuliku täi (lk. 315). Tal oli enda sõnul õigus tappa, sest ta ,,püüdles kõrgustesse". Romaani V osa 4
lapsepõlvest välja jõudnud, aga veel mitte täiskasvanuks kujunenud, on eakaaslaste arvamus väga tähtis. Kui nooruk satub keskkonda, kus võetakse narkootikume vastu soosivalt, kui kõik tema sõbrad ja kaaslased on juba mingeid aineid proovinud, on ülimalt tõenäoline, et ta ei jää sellest kõrvale. Võib siiski öelda, et riskigrupp moodustub kergesti haavatavatest inimestest. Noortel, kellel on tavalisest suurem vajadus hea meeleolu järele ja kes ei ole võimelised taluma masendustunnet või pingeseisundit, on suurem eeldus pöörduda narkootiliste ainete poole, samuti ka suurem oht langeda nendest sõltuvusse. Ühelt poolt satuvad narkootiliste ainete juurde tihedamini need, kes ei oska ohjeldada oma emotsioone ja ihasid. Ealiselt on risk saada uimastitarbijaks või -sõltlaseks eelkõige noortel. Noor on avatud nii heale kui halvale. Murdeealistel on tihti veel välja arenemata oskused ja eneseteadvus, mis aitaksid teda halvalt teelt kõrvale hoida