ja majandusuuendused ei taganud riigi arengut endises tempos: juurdekasv vähenes aasta- aastalt ning inimestel puudusid parema töö tegemiseks piisavad stiimulid ¤ Läänes käis samal ajal hoogne teaduslik-tehniline revolutsioon, millega Nõukogude Liit ei suutnud enam sammu pidada ¤ NSV Liidu majanduslikku krahhi aitas edasi lükata eelkõige naftahindade kiire tõus maailmaturul, sest NSV Liit oli maailma suurim nafta- ja gaasitootja ¤ rahvas süvenesid masendusmeeleolud, kuna eestlased pidid taluma poliitilise surve taastumist peale 1968. a. Tsehhoslovakkia sündmusi, mistõttu purunesid inimeste lootused inimesenäolise sotsialismi võimalikkusest, lisaks pidi osalema kõikides NSV Liidu sõdades ja relvakonfliktides ¤ inimestele sai üha selgemaks nõukogude korra eeliseid ja saavutusi ülistava propaganda ja tegeliku elu vahe, kui 1970. - 1980. a-il ei jätkunud ikka piisavalt vajalikke kaupu ja toiduaineid ¤ süvenesid
Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Sõnakasutuses palju kujundlikkust. Sisult on 20-nda aasta kogud kardinaalselt erinevad. Nende kogudega ületas Visnapuu uusromantilise piiri, luule muutus järjest realistlikumaks. Helged toonid asendusid sünguse ja 24 jõuetuse tunnetamisega. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud" 1925. Temaatiliselt keskendub isamaaluulele. Luule on realistlikum. See toob esialgu masendusmeeleolud. Selgelt näha alistumist saatusele. Autor otsib tasakaalu endas, ümbritsevas ei leia. Tahaks nagu jõuda kompromissile enda ja ühiskonna vahel. Surmamotiiv, Eesti ühiskonna hädad, vaevad tihedamalt sees. ,,Puuslikud" (kratid) - lõhestatus autoris jätkub. Sisemine kriis tuleb mõttega, et ebajumalad millesse ta uskunud oli, on väärtuse kaotanud. Autor ütleb otsesõnu, et oma südames on ta loonud puuslikke, võlts iidoleid, jumalaid. Tuleb sisse mõiste jumalkõiksus Visnapuu
annaabi.ee 
