vahendid on tegelikult meelte ülekavaldamine, meelepetete tekitamine ja meelte mürgitamine. Tänapäeva inimesele on meelemürkide abil elamine eriti omane, sest nende abil pääseb vaimse pressingu tundest, mis pole kunagi olnud tugevam kui nüüd. Sellepärast on maakeelne masendus tänapäevainimesele vastuvõetav de-pressingu nime all. (Viilma, 2003). Kuidas depressiooni ära tunda? Enamik inimestest peab depressiooni maad ligi masenduseks, huvi puudumiseks elu vastu, ükskõiksuseks ja osavõtmatuseks. Sõbrad, kes püüavad oma mustas masenduses sõbra meeleolu meeleheitlikult tõsta, ei vali sageli vahendeid. Õnnetu eluisu tõstmine saab eesmärgiks omaette. Leitud abivahendist jäädakse seepärast sageli sõltuvusse. Kõikide meeleolu on nüüd hea ja aina paremaks läheb. Kõik on ennast ära petnud ja ei aimagi, et depressioon ei kadunud kuhugi. Depressioon on seisund, mille puhul inimene ei hooli enam millestki
lõõgastada ning hoida pinges täpselt sellel piiril, et selle tulemuseks oleks produktiivsus ja enesearendus. Olukordades, mil stress või ärevus on võtnud võimus ning ei saada enam isepäi hakkama, tuleb pöörduda arsti, perekonnda, sõprade/lähedaste poole. Mitte mingil juhul ei tohi jätta emotsionaalseid häireid sinna paika ning jääda lootma, et need ajapikku ära kaovad. Stress on diagnoositav haigus, mis võib edasi areneda masenduseks ja depressiooniks, mistõttu peab ravi alustama esimeste sümptomite ilmumisel, et vältida kõikvõimalikke tõsistusi. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.yesanswer.de/med/et/7765.html http://www.kliinik.ee/uudised/aid-24821/Sotsiaalne-%C3%A4revus-on-%C3%BCletatav- Baldwin, D. S. ja Hirschfeld, R. M. A. (2005). Fast Facts: Depression, 2. tr. Health Press, Oxford, Suurbritannia. De Botton, Alain 2004. Mure staatuse pärast. Tallinn: Kirjastus Varrak. O´Hanlon, Brenda 1998. Stress
annaabi.ee 
