üha intensiivsemalt. Laps vehib haaratud mänguasjadega, viskab, tõstab üles, hammustab, paneb käest kätte. 7-8 kuuselt paneb laps väikesed esemed suurde kaussi, avab ja suleb. 9-10 kuuselt hakkab esemeid kasutama lähtuvalt funktsioonidest : tassist juuakse, palli veeretatakse jne. Lapsel tekib üha sagedamini soov teada saada mida esemetega tehakse. See on kujundilise praktilise mõtlemise algus. Peenmotoorika arendamist võib alustada 3-4 kuuselt eelkõige masaaziga, alates 7-8 kuuselt on võimalik aktiivne arendamine ( rõngastega jne). Taju areng esimesel eluaastal. Fikseerib pilku esemel ning pöörab pead heliallika suunas. Peale 2-3 kuud taju, visuaalse ja auditiivse keskendumise näol, muutub pikemaks. Tekib liikuva eseme jälgimine, 4 kuune laps mitte lihtsalt näeb ja kuuleb vaid ka vaatab ja kuulab reageerib aktiivselt, eristab objektide tunnuseid. Imikuid köidavad uued mänguasjad, eredad värvid, liikuvad esemed. Emotsionaalne areng.
ent võib olla ka tulevikule negatiivne. Kontraktuuride all mõistetakse vastsündinud varsa kõõluste liigset jäikust või jalaliigeste võimetust sirutuda. Kontraktuuris võivad osaleda mõlemad painutajakõõlused, mis on pinges. Sel juhul ei ole varss võimeline toetuma kabjatallale, vaid toetub kabja esiservale ning rasketel juhtudel isegi kabja eesseinale. Enamasti esineb sellist kontraktuuri rohkem esijalgadel. Kergete juhtumite puhul parandatakse seda jala masaaziga ja lastakse kõndida kõval pinnasel. Keskmistel juhtudel pannakse jalg lahasesse- pehmem materjal allapoole. Võib kasutada ka paksu tugevat sidet kuigi kõik oleneb kontraktuuri seisust. Esineda võib seda ka raskemal tasemel. Näiteks kui varss ei ole võimeline oma jalgu sirutama ega püsti tõusma, kus randme-ja kannaliiges on tabandunud. Sellist juhtumit kutsutakse kaasasündinud kontraktuuriks. Nendel juhtudel ei ole varss võimeline elutegevusele ning ta eutaniseeritakse
annaabi.ee 
