Varajases vormis oli sotsialism fundamentaalne, utoopiline ja revolutsionääriline karakter. Marxsism: Teoreetilise süsteemina moodustab Marxsism põhimõttelise alternatiivi liberaalsele ratsionismile, mis on domineerinud lääne kultuuris ja intellektuaalses maailmas moodsal ajastul. Poliitilise jõuna, rahvusvahelise kommunistliku liikumisega on Marxsismi nähtud kui põhilist vaenlast lääne kapitalismile perioodil 1917-1991. Marxs ise uskus, et on loonud uue sotsialismi liigi mis oli teaduslik. Marxsismi filosoofia nurgakiviks oli see mida Engel kutsus ,,materiaalse kontseptsiooni ajalugu". See toob esile ökonoomilise elu tähtsuse. See tähendab, et sotsiaalseid ja ajaloolisi sündmusi saab seletada ökonoomilise ja klassi faktorites. Fashism: Samal ajal kui liberalism, konservatism ja sotsialism on üheksateistkümnenda sajandi ideoloogiad, oli fashism alles algamas kui ,,kahekümnenda sajandi laps"
ja sellega saab õigustada ka süütute hukkumist. Vägivald on lubatud enese kaitseks. Teiseks vägivalla õigustuseks on väide- eesmärk pühitseb abinõu. Kui eesmärk on õilas, siis tema saavutamiseks on lubatud ka kõik vahendid ka vägivald. Riik leitab ennast õigusliku moraalse ideoloogia, mis kuulutab pühaks ka inimelu kuid seda mitte siirast austusest elu vastu vaid selleks et riik saaka hukkamüista vägivalda. 23.Iseloomusta Marxi võõrandamispropleemi. Marxs kasutas töövõõrandamist kapitalismi algperioodil,pidades võõrandamise põhjuseks tootmisvahendite era omandamist. 1. Töö enese võõrandamist-töölise emotsinaalne suhtumine oma töösse, töötatakse oma vajaduste rahuldamiseks, kuidas inimene tunneb, kas on tööga rahul, vüi vastumeelne. 2. tuleb vahet teha ikka inimese ja loomuliku tarbimise vahel. Põhjuseks on eraomand. Inimene võib tööga ennast arendada, kui töö on vabatahtlik. 2. eseme kaotamine on võõrandamine st
annaabi.ee 
