Sellel ajal õppis ta veel filosoof Friedrich Nietzsche, sotsioloog Vilfredo Pareto ja sündikalisti Georges Soreli ideid. Soreli rõhuasetus oli vajadus kukutada dekadentide liberaalne demokraatia ja kapitalismis vägivalla kasutamine, otsesed meetmed, üldstreiki jättis Mussolinile sügava mulje. Kuigi Sveitsis, ta kohtus ka mõnede vene poliitiliste pagulastega,kes seal elasid, sealhulgas Marksistlik Angelica Balabanoff ja marksistlikku Vladimir Lenininiga. Sel ajal liitus ta Marxistliku Sotsialistlikku liikumisega. Aastal 1904 küüditati ta Itaaliasse. Itaalia valitsus andis talle leebema karistuse tema eelmiste üleastumiste eest ja seejärel ta astus vabatahtlikult Itaalia armee sõjaväeteenistusse. Pärast kaht aastat sõjalises teenistuses olnud (alates jaanuarist 1905 kuni septembrini 1906), naasis ta õpetamise juurde. Fasismi loomine Selleks ajaks kui Mussolini oli tagasi tulnud liitlaste teenistusest I maailmasõjast, oli
(rühmad, institutsioonid) oma igapäeva elu korraldavad. Ka siin näeme pealisehituse ja materiaalse vastasmõju. Seda võiks kokkuvõtteks nimetada sotsialiseerumis protsessiks, kus inimene saab mingi ühiskonna subjektiks kõige sinna juurde kuuluvaga. Me näeme, et endine Marx on juba kõvasti sugeda saanud, kuid et tema dekonstruktsiooniga lõpuni minna, peame pöörduma teise teoreetilise väljundi poole, mida Marxistliku teooria probleemid pakkusid. Hegemooniateooria Liikumine hegemoonia teooria suunas sai alguse niinimetatud "marksismi kriisi" (1898-1914) perioodil, mille lõpuks kattis kinni ortodoksne marxism-leninismi so. Kolmanda Internatsionaali teoreetilis-poliitiline horisont, mis niiöelda monopoliseeris lõpuks marxismi tõlgenduskaanoni. Üldjoontes võib eristada kolme lahendust marxismi kriisile, mida iseloomustas
mõttekogumina, vaid see on ka tegevus-praktika, mille kaudu inimesed (rühmad, institutsioonid) oma igapäeva elu korraldavad. Ka siin näeme pealisehituse ja materiaalse vastasmõju. Seda võiks kokkuvõtteks nimetada sotsialiseerumis protsessiks, kus inimene saab mingi ühiskonna subjektiks kõige sinna juurde kuuluvaga. Me näeme, et endine Marx on juba kõvasti sugeda saanud, kuid et tema dekonstruktsiooniga lõpuni minna, peame pöörduma teise teoreetilise väljundi poole, mida Marxistliku teooria probleemid pakkusid. Hegemooniateooria Liikumine hegemoonia teooria suunas sai alguse niinimetatud "marksismi kriisi" (1898-1914) perioodil, mille lõpuks kattis kinni ortodoksne marxism-leninismi so. Kolmanda Internatsionaali teoreetilis-poliitiline horisont, mis niiöelda monopoliseeris lõpuks marxismi tõlgenduskaanoni. Üldjoontes võib eristada kolme lahendust marxismi kriisile, mida iseloomustas
annaabi.ee 
