Mõlemad koolkonnad rõhutavad materiaalsete faktorite tähtsust sotsiaalses ja kultuurilises muutuses ja mõlemad pööravad vastu sotsiobioloogiale ning vaidlevad selle üle, et inimloomust on võimalik vormida paljudel erinevatel viisidel. Samuti rõhutavad mõlemad koolkonnad väliste, objektiivsete faktorite tähtsusele. Tähtsaim erinevus nende kahe koolkonna vahel on inimeste esindavuse ja sotsiaalse vasturääkivuse roll. Marxismis on põhilised ühiskonna vasturääkivused seotud sotsiaalse organisatsiooni ja tehnoloogiaga ning omandi suhtega. Kultuuriökoloogid keskenduvad pigem demograafiliste faktorite, ökoloogiliste kohanemiste ja tehnoloogia vasturääkivusele ning nende muutustele ajaloo vältel. INIMSETE MUUTUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Ühiskonnad on ise reguleeruvad. Ellujäämiseks on olulisel kohal ökoloogilised tingimused. Globaalne keskkonnakriis järjest kasvab
kes valitsev tootmisviisis, see valitseb ka ühsikonnas 19 V LOENG Theodor W. ADORNO (1903 1969) Taust: FRANKFURDI KOOLKOND *Frankfurt 1923.a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool p ärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin *M. Horkheimer *H. Marcuse *J. Habermas *marksitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik *kultuuri poliitiline käsitlus nagu marxismis, aga mitte nii lihtne käsitlus *kultuur teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle *kultuur teatav vastuhakk *KRIITILINE KULTUURI TEOORIA *vastukaaluks nendele teooriatele, mis säilitavad ühiskonnas tasakaalu *kultuur v õimusuhete säilitamine *soov maailma muuta ! *kultuur eelduseks, et maailmas tuleks mingi murrang *Adorno kuulub "vaenlaste" hulka, inimene, kes ei mõistnud popkultuuri, kes ei mõistnud lihtrahva vajadusi, põlgas üliõpilasrahutusi
annaabi.ee 
