vaktsineerimine on väga kulukas ja aega nõudev, kuid siiski ainuke efektiivne meetod viiruse täielikuks tõrjeks. Vaktsineerimise tulemusena katkeb viiruse üle kandumine ühel loomalt teisele tänu immuunsuse tekkele organismis. Juhul kui vaktsineerimine lõpetada liiga vara, toimub loomade haigestumise plahvatuslik tõus ning mõne aastaga jõutakse samale tasemele, mis oli enne vaktsineerimist. Metsloomade vaktsineerimisega on marutaudivabaduse saavutanud vaid loetud riigid. Nt. Soome, Holland, Itaalia, Prantsusmaa ja veel mõned. Alates 2005. aastast kui vaktsineerimisega alustati Eestis, on haigusalane olukord märgatavalt paranenud. Marutaud/tõbi eestis Möödunud sajandi keskpaigas esines Eestis inimestel ühe aasta kohta kuni üheksa marutõve juhtu ja nad nakatusid sellesse eeskätt tänu hulkuvatele koertele. Inimeste haigestumise vältimiseks viidi 1953. aastal sisse koerte ja kasside kohustuslik vaktsineerimine ning hakati
Enne seda programmi võideldi marutõve vastu ainult koduloomade vaktsineerimisega, ehk võideldi tagajärgedega. Kuigi metsloomade suukaudne vaktsineerimine on väga kulukas ja mahukas töö, on see väga effektiivne. Loomade vaktsineerimist ei tohi jätta pooleli, enne kui on saavutatud null marutaudi juhtumit kahe aasta jooksul. Kui jääb alles mõni nakatunud isend, on mõne aasta pärast näha plahvatuslikku marutaudijuhtude tõusu. Marutaudivabaduse on praeguseks saavutanud Soome, Holland, Prantsusmaa, Itaalia jt. Eestis alustati metsloomade vaktsineerimist aastal 2005. Alates vaktsineerimise algusest on näha häid tulemusi. (Kuulo Kutsar ja Marjana Laine) 3.1 Vaktsiini külvamine Vaktsiinipalad, mis koosnevad kalajahust ja kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Vaktsiinipalad külvatakse lennukist/helikopterist. Ühe ruutkilomeetri kohta visatakse alla kakskümmend sööta. Külvamist ei toimu inimeste poolt tihedalt asustatud paikade
annaabi.ee 
