Riigiduumale seadusandlikud õigused - Vabadusmanifest oli revolutsiooni esimene suur võit, mis suunas Venemaa demokraatia ja euroopaliku parlamentarismi arengu teele - Manifest avaldamise järel tekkis palju ülevenemaalisi kui ka kohalikke rahvuslikke parteisid, millest edukamad olid oktobristide ja kadettide partei - Manifestiga olid rahul liberaalne kodanlus, kuid rahul ei olnud monarhistid-marurahvuslased - Monarhistid-marurahvuslased moodustasid organisatsioone, et tegeleda radikaalsete ja liberaalsete organisatsioonidega - Nende tegevus oli suunatud juutide, haritlaste ja töölisorganisatsioonide vastu - Tsarismi pooldajad nimetasid end mustsajaks ja koondusid Vene Rahva Liiduks - Nad külvasid rahvas hirmu ja ebakindlust - Järgmisena puhkes meremeeste ülestõus, millest eredaim on Sevastoopoli ülestõus, mis küll suruti maha vene võimude poolt
reformida parlamendi kaudu Venemaa ühiskond Tekkisid kodanlikud parteid, millest tähtsamad olid: 1. Suurkodanluse ja uusaadli partei nimega 17.Oktoobri Liit, kes soovis säilitada tugevat keisrivõimu ja mõisnike maaomandit 2. Keskkodanluse ja intelligentsi partei ehk Konstitutsioonilised Demokraadid (kadetid). Nemad taotlesid mõõdukaid reforme- mõisnike maaomandi piiramist ja vastustasid bolsevike proletariaadi diktatuuriideed. 3. Marurahvuslased ehk Mustasajalased ja monarhistid. Töölised ja talupojad ei võitnud revolutsiooniga midagi, nemad jätkasid esseeride ja bolsevike juhtimisel võitlust monarhia kukutamise eest. 1906 kevadel valiti I Riigiduuma (524 saadikut), milles ülekaalus olid monarhistid ehk tsaarivõimu vastased, kes püüdsid Asutavat Kogu valida. Tsaar, kes oli jätnud endale õiguse Riigiduumat laiali saata, seda ka tegi. Valiti II Riigiduuma, mis saadeti samuti laiali. III ja IV
annaabi.ee 
