Kuuriale see ei sobinud ja nad valisid uueks paavstiks Clemens VII (1378-1394), kellega nad läksid Avignoni. Nüüd on korraga kaks paavsti. Seda olukorda nimetataksegi Suureks skismaks. Kristluse jaoks olid sellisel olukorral halvad tagajärjed. Tuli võimule saada ainult üks paavst ja kuna mainitutest kumbki tagasi ei astunud, tuli 1409. aastal Pisas kokku kirikukogu. Uus kirikukogu kogunes 1414-1418. aastatel Konstanzis. Valitakse kolmas paavst Martianus V (1417--1431). Otsustati ka seda, et jumala tahet ei esinda mitte ainult paavst, vaid kõik usklikud ja seega peab paavst edaspidi regulaarselt kirikukogusid kokku kutsuma, mitte otsustama ainuisikuliselt.
saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius
Keskaegsed ja hilisemad loogikatekstid kommenteerisid nii Aristotelese mõisteloogikat kui Stoikute lausearvutust. Peale Chrysippost kirjutati Kreekas küll mitmeid kommentaare Aristotelese ja Chrysippose teostele, aktiivne loogikauurimine aga jäi soiku. 2.2 Keskaegne loogika Kreeka loogikatraditsiooni kanti ladinakeelsesse maailma hulga tõlgete abil, olulisemad olid seejuures Cicero (106-43 e.m.a), Marius Victorinuse (4. sajand) ja Martianus Capella (5. sajand) tõlked. Keskaja mõjukaimaks autoriks peetakse Boethiust (480-524/525), kes tõlkis ladina keelde Aristotelese senitõlkimata teosed ning kirjutas neile kommentaare ja lisandusi. Enne 12. sajandit Euroopas iseseisvat loogikaalast uurimistööd ei tehtud, ning kuni 12. sajandini olid Boethiuse teosed olulisim loogikaalane kirjandus Euroopas. 2.2.1 Araabia loogika Stoikute ja 12