- - - Mis on tõeline, kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab?" Kirjelda lõksus olemist ja seda, kuidas sinna satuti. Josef oli pidevalt lõksus. Kuna Georg andis ta poliitiliste vaadete eest üles, elas ta aastaid paguluses. Ta oli eemal oma naisest ning pidi pidevalt selja taha vaatama. Võltspassiga reisides oli ta ka justkui lõksus, kuna risk vahele jäämiseks oli väga suur. Ta sõltus väga paljustki teistest inimestest, näiteks Martensist, kes lubas tal enda kabinetis ööbida. Ta pidi ennast peitma ja varjama ning hoidma end tähelepanu keskpunktist väljas. Josef oli sõja lõksus Prantsusmaal laagris, kust tal aga õnnestus põgeneda. Selgita teose põhjal armastuse ja väärikuse olemust. Armastus on üks kõige suuremaid tundeid, mida ei takista ei piirid ega ka kuriteod. Armastuse nimel ollakse valmis tegema kõike - ka tapma.
aastatel kujunes eesti proosa hiiglane, rahva mälu siil iraja ja oma maa minevikust leitud põnevamate ja erandlike isiksuste kujutaja. Tema sulg joonistas osavalt isiku ja ajastu pildi nii 16. sajandil elanud eesti päritolu pastorist ja kroonikakirjutajast Balthasar Russowist ("Kolme katku vahel", 1970-1980) kui ka 19. sajandi alguse Liivimaa aadlimehest Timotheus von Bockist ("Keisri hull". 1978), 19. ja 20. sajandi vahetuse juuraprofessorist Friedrich von Martensist ("Professor Marcensi ärasõit", 1984) ja iseseisva Eesti eest võidelnud Jüri Viimsist ("Tabamatus", 1993). Autobiograafilised on "Wikmani poisid" (1988) ja "Mesmeri ring" (1995). Nagu Jaan Kross, kuigi teistsugust kirjanduslaadi viljeldes, aitas eestlaste rahvuslikku eneseteadvust turgutada fantastilisi visioone ehitanud Lennart Meri. Tema reisiraamatutes ("Virmaliste väraval", 1974; "Hõbevalge", 1976; Vahendiks said võrdlused ja satiir
Põhiteemad on isikuvabadus, kompromissitus ja selle hind, diktatuuri ja tugeva isiksuse vastasseis. "Rakvere romaani" (1982) sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest ja võimuvõitlus eestlaste ning sakslaste vahel. Romaan "Professor Martensi ärasõit" (1984) räägib eesti juurtega professor Friedrich Martensist, kes oli ka Lenini õppejõud. Tegevus toimub ühe päeva jooksul, teos lõpeb peategelase surmaga. "Vastutuulelaev" (1987) on romaan Bernhard Schmidtist, Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930. a leiutas ta uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle maailmakuulsuse.
annaabi.ee 
