supleb. Kui elevandid põõsastikus teineteisega silmsideme kaotavad, annavad nad endast märku valju heliga, mis tuleb nende londist. Suuri kõrvasid ksutavad lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Vaatamata oma hiiglaslikule massile on ta võimeline hääletult liikuma (talla all paikneb eriline vetruv mass). Mõlemal pool lonti on tal võhad ehk pikenenud lõikehambad. Rändav kari läbib päevas 80km ning tema marssimiskiirus on 8-9 km tunnis ja sellist tempot võib puhkamata hoida mitu tundi. Isased on kuni 3 m suurused, emased veits vähem. Isased kaaluvad kuni 6tonni, emased 4 t. Suguküpsus saabub 14-15 aastaselt ning tiinus kestab 22kuud ning seejärel sünnib tavaliselt 1elevandipoeg kes kaalub u 110kg ja on u 85 cm pikkune. Ema toidab poega 2 aastat. Emaelevant sünnitab poja tavaliselt kord 4 a jooksul. Harilikult on tal 2-3 erivanusest poega. Kui poegi ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks
oma emotsioone, vabaneb parasiitidest ja supleb · Labajalad, mille talla all paikneb eriline vetruv mass, mille tõttu on loom võimeline oma hiiglaslikule kaalule vaatamata hääletult liikuma · Võhad ehk pikenenud lõikehambad · Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett. ·Elevant jookseb kiiremini kui inimene; tema marssimiskiirus on 8-9 kilomeetrit tunnis ning ta hoiab niisugust tempot puhkamata mitu tundi. Rändav kari läbib päevas kuni 80 km Kasutatud kirjandus 1.Loomade elu 7.köide Imetajad / A. G. Bannikov, V. J. Flint, T. D. Gladkova. Tallinn: Valgus, 1987. 2.ENE 2. köide Tallinn: Valgus, 1987. 3.http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0005/elevant.jpg&imgref url=http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0005/aafrika.html&h=319&w
annaabi.ee 
