Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"marsruutloendus" - 3 õppematerjali

JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA
4
docx

JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA

esimene on enamjuhul võimatu. · Teine printsiip: Kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. · Kolmas printsiip: Kas me loendamine kokku isendeid või loendamine nende tegevusjälgi Fikseeritakse jälgede tihedus, pabulahunnikute tihedus. Loendusmeetodid ja seire · Totaalne küttimine ­ tapetakse kõik loomad ning siis loendatakse need üle. · Jahisaagi põhjal · Küsitlused ja ankeedid · Ajuloendus · Marsruutloendus: jälgede loendus marsruudil, kanaliste marsruutloendus, ulukikolmnurgad (riistakolmio ­ soome keeles), hirvlaste talviste ekskrementide loendus. · Kvartalloendus · Avioloendus ­ meetod, mida kasutatakse enamasti avamaastikel (tundras, kõrbes, stepis). · Petersoni meetod (Mark and catch) ­ enamasti kasutatav uurimisobjektides, mitte niivõrd jahinduse igapäevatöös. Püütakse mingi osa loomi kinni, märgistatakse ära ja

Metsandus → Jahindus
132 allalaadimist
Eesti imetajad eksam
12
doc

Eesti imetajad eksam

Okaspuude lähedus. Toiduks rohttaimed ja peenikesed puuoksad. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Vaenlasteks on röövloomad, suured röövlinnud ja ka varesed. Loendusmeetodid: Totaalküttimine. Küsitlused, ankeedid. Ajuloendus. Marsruutloendus . Kvartalloendus. Petersoni meetod/Lincolni indeks. Muud meetodid Jahiviisid: Ajujaht. Varitsusjaht. Hiilimisjaht. Peibutusjaht. Urujaht. Lipujaht

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
Eesti imetajad eksami kordamismaterjal
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Ulukite loendusmeetodid  Totaalküttimine – kütitakse kõik ära ja loendatakse üle  Küsitlused, ankeedid – eriti haruldaste loomade kohta  Jahisaagi põhjal – see on ainuvõimalik jahiulukite puhul, kel pole määratud jahipiirangut ning tegu on jahiulukite loendamisega  Ajuloendus – suurulukite puhul parim: täpne, aga väga töömahukas ja loomi häiriv. Saab teada isenditest ainult teada konkreetsetel proovialadel.  Marsruutloendus o Jälgede loendus – jäljeridade tihedus km-te kohta o Ulukikolmnurgad Soomes, ruutloendus Eestis – keskmise suurusega imetajate kohta (alates oravatest kuni rebasteni); 4x4x4 suurused alad. Kolmnurkne ala kindlustab juhuslikkuse. o Talviste pabulahunnikute loendus – põdra, metskitse ja hirve puhul. Loendatakse kevadel.  Põder pabuldab keskmiselt 14 korda päevas

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun