Sünkroonliiklus eraldatakse nedele jaamadele, mis nõuavad pideva edastuse võimet (näiteks heli ja video tarbeks). 13. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, mille puhul aadressid
Sünkroonliiklus eraldatakse nedele jaamadele, mis nõuavad pideva edastuse võimet (näiteks heli ja video tarbeks).13. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, mille puhul aadressid
kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Suurtes kohtvõrkudes kasutatakse marsruutereid võrgu jagamiseks segmentideks (alamvõrkudeks), mis teenib liikluse tasakaalustamise, liikluse turvakaalutlustel filtreerimise ja poliitikahalduse eesmärke.
IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Bluetooth -Version 1.2 - 1 Mbit/s |Version 2.0 + EDR3 Mbit/s Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub Class 1 -100 mW (20 dBm) ~100 meters||||Class 2 2.5 mW (4 dBm) ~10 meters||||Class 3 - 1 mW (0 dBm) ~1 meter USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis
annaabi.ee 
