Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. Aruka hostiga või aruka marsruuteriga. Mõned marsruutimisalgoritmid eeldavad, et lähtehost määrab ära kogu tee. See tööviis on tuntud ka lähtemarsruutimise nime all. Sellisel juhul tegelevad marsruuterid ainult andmepakettide transpordiga ja me räägime aruka hostiga marsruutimisalgoritmist. Teised algoritmid aga eeldavad, et host ei tea teedest midagi. Sellisel juhul tegeleb kogu optimaalse tee leidmise protsessiga marsruuter ning me räägime aruka marsruuteriga marsruutimisalgoritmist. Domeenisisene või domeenidevaheline. Mõned marsruutimisalgoritmid töötavad ainult domeeni sees, teised aga nii domeeni sees kui ka domeenide vahel. Kuna need kaks algoritmi on loomult erinevad, ei tarvitse optimaalne domeenisisese marsruutimise algoritm olla optimaalne domeenidevaheliseks
teele saata läbi selle väljundkanali, mis läheb kindla ruuteri suunas. Võrgukihi tasemel on ka võrguarhitektuure, kus luuakse virtuaalkanal. Seal pannakse paika marsruut, mida mööda andmed liiguvad. 3. Marsruutimine ja paketi edastamine kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuter vaatab paketi sihtpunkti ja juhatab paketi järgmise ruuterini (see on nagu risttee). Ruuteris on olemas tabel ehk kui tuleb sisse mingi väärtusega pakett ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist lähtudes, vaadeldakse mingi väljaväärtuse järgi, näiteks IP aadressi järgi, millisesse väljundisse pakett tuleb edasi saata. Võrgukihil on kolme sorti protokolle: 1) IP-protokoll 2) ICMP protokoll selleks, et hostid ja ruuterid saaksid omavahel suhelda ja infot jagada. Edastatakse igasugused veateateid, kui sihtvõrku ei leita üles, sihtvõrku ei jõuta, hosti ei leita või TTL sai otsa 3)marsruutimisprotokollid
annaabi.ee 
