paketid jagavad ühist ressurssi. Iga pakett kasutab tervet kanali ribalaiust. Ressursse kasutatakse vastavalt vajadusele. Võitlus ressursi üle: samaaegne ressursi nõudlus võib ületada “pakkumise”. Võib tekkida pakettide järjekord, peavad ootama, et kanalit kasutada saaks(protokollid!). Paketid liiguvad ühe hüppe kaupa(iga järgmise lüli juures tuleb oodata oma korda). Iga järgmine lülitus ootab kogu andmete kogumi ära, enne kui edasi marsruutima hakkab. Pakettkommutatsioon võimaldab rohkem kasutajaid võrku kasutada. * sõnumi kommutatsioon – aluseks eelmine, kuid tervet sõnumit korraga saata 10. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Multipleksimine- ühenduse tarbeks ressursi jagamine. *FDMA- sageduspõhine(sagedust jagav ühispöördus)(kõik kasutajad samal ajal kasutavad kanalit, igale kasutajale oma sagedusala)
Ruuter töötab võrgukihi tasemel ja see tegeleb IP-aadressitega, aga NATi ruuter peab tegelema ka pordi numbritega. See tähendab, et saatja aadress ei ole ainult võrgukihi asi, vaid ka transpordikihi asi. Võrgukihi tasemel tuleb ära asendada IP-aadress ja transpordikihi tasemel pordi number. See tähendab, et ruuter peaks ronima ka transpordikihi paketi sisse ja tegelema ka pordi numbritega. See ei ole ruuteri ülesanne, sest tema peab marsruutima IP- aadressite järgi. Niikaua, kui on kasutusel Ipv4, on vaja meil kasutada NATi ruuterit, et sisevõrgust pääseda välisvõrku. Kui server on sisevõrgus ja klient on välisvõrgus ehk avalikus Internetis, siis sellesse serverisse pääsemiseks on vaja NAT staatiliselt ära konfigureerida, et oleks võimalik serverile ligi saada. Teine variant on kasutada UPnP protokolli, tänu millele on võimalik NAT ruuterit konfigureerida. Kolmas variant on see, et
annaabi.ee 
