NB! alltoodud tabelites on paketi iseloomustavas 'info' osas toodud sageli vaid kirjeldus, millist infot pakett sisaldas, kuna HTML failide ning piltide kahendkoodide siin toomine oleks osutunud liiga pikaks. Tervikliku logi sessioonist leiate siit.. Lehe avamine Kuna viimasest päringust võrku oli möödas suhteliselt kaua, saatis minu arvuti kõigepealt broadcast aadressile Address Resolution Protocol päringu, saamaks teed lüüsina (default gateway) märgitud arvutini, vastuseks pakett 2 marsruuteriks oleva arvuti MAC aadressiga: No Time Source Destination Prot Info Pikkus ocol (B) Who has 192.168.0.1? Tell 1 0.000000 eero.mshome.net Broadcast ARP 42 192.168.0.200
Internetiga. Kodus või väikefirmas kujutab laivõrguport tavaliselt endast ruuteri Etherneti porti, mis on kaabli abil ühendatud kaabel- või DSL-modemi vastava pordiga. Suures ettevõttes võib laivõrguport olla ühendatud T- 1 (USA) või E-1 (Euroopa) liini või muu laivõrguteenusega ning kasutada V.35, RS-232 või RS-530 konnektorit Routing Marsruutimine-Edastamist ootava andmepaketi jaoks sobiva liidese ja järgmise hüppe väljavalimine. Marsruutimist teostavat seadet nimetatakse marsruuteriks. CIDR (Classless Inter-Domain Routing) klassideta domeenidevaheline marsruutimine. CIDR on IP-aadresside klassisüsteemiga võrreldes paindlikum meetod internetiaadresside määramiseks ja leidmiseks domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu. Praegu kasutavad CIDR'it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega
oleva seadme oma: 192.168.65.254 IPv4 datagramm – Päise vaikimisi pikkus on 20 baiti (oktetti) Sisu pikkus kuni 65515 baiti Näeme, et IP pakett võib olla tunduvalt pikem kui Etherneti kaader, sellest tuleneb vajadus paketi segmenteerimise järele 59. Võrgukihi seadmed – marsruuter, võrgu levidomeenideks jaotamine Seadet, millega arvutivõrke omavahel kokku ühendatakse nimetatakse marsruuteriks või lühidalt lihtsalt ruuteriks (router) Marsruuter (router) on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti rohkem kui üht teed mööda, siis tegelevad marsruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tee headust mõõdetakse muuhulgas hüpete ehk hoppide arvuga (hop) - see on algus- ja lõpp-punkti vahele jäävate marsruuterite arv.
annaabi.ee 
