ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta välja üle 10 000 inimese. Ühiskondlik – ja kultuurielu allutati rangele kontrollil. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti/ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati välissidemed. Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud, poed, kinod, suuremad elumajad jne.) 1941. aastal marsisid sakslased Tallinnasse sisse, millega põhimõtteliselt algas saksa okupatsioon. Eestis moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitsesid sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavlitsus. 1944. aastal tekkis oht et nõukogude okupatsioon taastatakse, mis tõi endaga kaasa suure põgenemise mille käigus lahkus eestist ligi 80 000 inimest. Parlamentarism – riigijuhtimisvorm, mille puhul on seadusandlik võim parlament ja täidesaatev
23 veebruaril loeti Pärnu teatis Endla rõdul ette esmakordselt Isesisvusmanifest avalikut. 23 veebruaril läksid enamlased sõjalaevadele ja võim läks Omakaiste kätte. 24 veebruaril moodustati Ajutine Valitsus Eesti Panga hoones, peaministriks sai K. Päts ja ette loeti ka Isesvusmanifest. Eesti vabariik oli sündinud. 25veebruaril oli pidupäev kuigi keskpäeval marsisid sisse juba Saksa vöörväed ja okupeerisid Eesti. Sakslaste okupatsioon kestis 3 märtsini kuni oli halvatud kogu Eesti. Samal päeval kirjutati alla Bresti rahulepingule kus Venemaa loobus lääne aladest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliselt Venemaa võimu alla, ent siia paigutati saksa sõjaväeosad. Saksaokupatsioon kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte
annaabi.ee 
