Variandid: karbonaatsed ... küllastunud ... küllastumata ... rauarikkad ... Allvariandid: rohuturbased ... puurohuturbased ... samblarohuturbased ... Tüüpide grpp: rannavööndimullad Tüüp: veealsed mullad Alltüüp: primitiivsed veealused mullad Alltüüp: mudajad veealused mullad Alltüüp: turvastunud veealused mullad Tüüp: rannamullad ehk marsimullad Alltüüp: primitiivsed rannamullad Alltüüp: turvasjad rannamullad Alltüüp: kamardunud rannamullad Alltüüp: rannamadalsoomullad Grupp: erosioonist mõjutatud mullad A: erodeeritud mullad Variandid erodeeritud tüüpilised kamarkarbonaatmullad erodeeritud leostunud kamarkarbonaatmullad erodeeritud leetjad kamarkarbonaatmullad erodeeritud kamaleetmullad B: deluviaalsed mullad C: deluviaalmullad
Sambre'i ja Meuse'i org. Kõrg-Belgiasse ulatub Ardenni mäestik. (Vaata lisa 4) Ardennid on enam kui 600 meetri kõrgune (Botrange, 694 m) Hertsüünia kurrutuse tasaselaeline jäänukmäestik, mida liigestavad sügavad järsuveerelised orud. Belgiale on omane tihe jõgedevõrk. Pikimad jõed on Schelde (Belgiast voolab sellest 200 kilomeetrit) ja Meuse (Maas, 183 km). Schelde tähtsaimad lisajõed on Leie ja Rupel. Meuse'il Sambre, Ourthe, Lesse ja Semois. Kõige viljakamad on marsimullad ja Kesk-Belgias lössist kujunenud mullad, geestide liivmullad on väheviljakad. Loodusliku taimkatet on säilinud peamiselt geestidel (rabad, niidud, nõmmed) ja Ardennides (tamme- ja pöögimets). Belgia alast hõlmad mets 22%, vahetult metsaga on kattunud 3% territooriumist. Tähtsaim maavara on kivisüsi, mille maardlad paiknevad maa kirdeosas ning Valloonias. Ardennide väikesed rauamaagi ja polümetalliliste maakide leiukohad on ammendatud. Kliima on mereline, valitseb läänetuul
annaabi.ee 
