Ja nagu segadusse viidud valitsuste puhul sellisel juhul tavaliselt juhtub hakkavad nad maksimeerima iseenda kasulikkust; väljendugu see siis pikkades väliskomandeeringutes või kahtlastes korteri(kinnisvara)tehingutes. * * * Ratsionaalsuse mõiste ise ehk ratsionaalne majanduslik käitumine on neo-klassikalise koolkonna nurgakiviks. Neo-klassikaline majanduskoolkond on alates majandusteadlasest Alfred Marshallist olnud domineerivaks koolkonnaks kaasaegses majandusteaduses 5. Vahel nimetataksegi neo-klassikalist majandusteooriat majanduslikuks ratsionalismiks. Samal ajal on tegemist küllaltki deterministliku ja mehhaanilise käsitlusega, kus inimesed toimivad analoogiliselt Newtoni formuleeritud seadustele laskmata end segada välistest häirijatest. Ratsionaalses maailmas kehtivad mitmed sageli eluvõõrastena tunduvad eeldused: 1) tegemist on täiusliku
Kuid millise töölise piirproduktiivsus võtta palga aluseks? Clarki arvates ei palka ettevõtja kunagi teist töölist, kui selle palgamäär ületab tema piirprodukti, järelikult saavad kõik töölised palka, mis on võrdne viimase palgatud töötaja piirproduktiga. Oma töös „Majandusteooria olemus” (1907) esitab Clark monopolide kriitika, pidades neid arengu pidurdajateks ning ressursside hävitajateks. Erinevalt Marshallist, kiidab Clark valitsust, kes kaitseb ühiskonda monopolide eest. Monopolideks peab aga Clark ainult neid ettevõtteid, millel pole konkurente. 40. Ameerika institutsionalism. 19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus, eriti Ameerika Ühendriikides Institutsionalism kritiseeris varasemate koolkondade paljusid seisukohti, toetudes mitmetele majandusteaduse vooludele ning filosoofias eriti pragmatismile.