Harvardi kooliga. Tegemist pole ühtse stiili ega kindlat tüüpi nägemusega. Siianti tegutseb filmikeskus „Peabody Museum of Archaeology and Ethnography 1866. Harvardi koolkonna alguseks võib pidada perekond Marshalle, kes tegid mitu ekspeditsiooni bušmanide juurde (tänapäeva nimetus san). Ju*honansid tegelesid veel küttimise ja kalapüügiga, elasid pm kiviajal ja nad tahtsid nende kultuuri tundma õppida. Ekspeditsioonide tuumikuks olid perekond Marshallid, pereisa oli pensile jäänud ärimees, kes tahtis oma perega midagi põnevat teha (jõukas inimene), nad otsisid kohta, kus saaks ka mingit kasu ja siis keegi soovitas neil Kõrbesse minna kadunud tsivilisatsioone otsima. Kokku tegid nad busmanide juurde kaheksa ekspeditsiooni 11 a jooksul. Algselt oli üks plaan uurida loomi, aga selle läbiviimiseks oli vaja oskusi, aga inimesi võis uurida pm igaüks. Pereliikmed mängisid olulist osa. Pereema võttis ülesandeks
san'deks erinevad keeled). Ju/hoansid 15 tegelesid tollal veel aktiivselt küttimise ja korilusega, ekspeditsiooni käigus taheti tundma õppida primitiivset kultuuri. Ekspeditsioonid olid olemuselt kompleksekspeditsioonid. Busmanid (kalahari kõrbes) on üks enim uuritud rahvaid antropoloogide poolt. Ekspeditsiooni põhituumiku moodustasid Laurence Marshall; Lorna Marshall; John & Elisabeth Marshallid. Ekspeditsiooni toetas osaliselt ka Harvard. Marshall oli ise ka väga jõukas. Eesmärk minna Kalahari kõrbesse kadunud tsivilisatsiooni otsima/uurima. Otsustasid otsida kontakti mõne busmani grupiga. Esimesel reisil käis kahekesi oma poja Johniga. Kokku tegid 8 ekspeditsiooni 11 aasta jooksul. Algselt tahtsid uurida loomi kuid ei saanud, sest see oleks eeldanud oskusi. Lorna võttis ülesandeks etnograafilise kirjeldamise loomise. Johni ülesandeks oli filmida