M- the jutt Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus mudilastele mttetuks, misjrel mlemad meelsasti magusaid moosisaiu mnuga
Selle lepinguga tahtis Nõukogude Liit Eestisse oma sõjeväebaase ehitada. Kuna keeldumise korral lubas Moskva sõda Eestiga ja vaenlase väed ületasid Eesti omasid kümmnekordselt, otsustasid eestlased lepingu vastu võtta. Kuna Saksamaa muudkui aga vallutas riike mujal Euroopas, ei saanud ka Nõukogude Liit leppida ainult baasidega Eesti aladel. Moskva esitas Eestile uue lepingu, milles taheti õigust kogu maa okupeerida. 17. juunil võtsid eestlased lepingu vastu. Eesti aladele marrsis üle 100 000 punaarmeelase, kellel oli kaasas veel 600 tanki. Veel oli neil koondatud Balti õhuruumi 1150 lennukit ja merele oli jäetud valvama Balti laevastik. Eesti oli okupeeritud ja 6.augustil 1940 sai Eestist Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kauge sõda Kuigi Eesti aladel 1941. aasta suveni otsest sõjategevust ei toimunud, puudutas sõda ka Eestit. Kui välisvetes asuvad Eesti meeskonnad said teada, et Eesti on okupeeritud, ei tahtnud nad enam kodumaale tagasi minna
valitsus võttis ultimaatumi vastu , kirjutades 28.septembril alla sellekohasele lepingule . Ametlikult toodi selle lepingu alusel 18.oktoobril Eesti territooriumile 25.000 punaväelast . Tegelikult kaotas Eesti pool kontrolli punaväe tugevuse ja tegevuse üle baaside territooriumil .1940.a.aprillis oli baasides juba kindlasti üle 30.000 sõjaväelase ning 10.000 nn.tööpati meest ja juurdevool jätkus . 14.juunil 1940 marrsis Wehrmacht Pariisi . Lääneliitlased kaotasid igasuguse kontrolli Euroopa mandril ja 16.juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi , nõudes valitsuse vahetamist ja kogu maa okupeerimise õigust . 17.juunil võttis Eesti ultimaatumi vastu ja Eesti riiklus lakkas de facto olemast . Eesti ühiskonnas ei ole üksmeelt küsimuses , kas toonane juhtkond talitas õigesti või ei . Eesti kaitseväge kasvatatakse selles vaimus , et kapitulatsioon oli viga ja igal juhul tulnuks relvastatult vastu panna
annaabi.ee 
