1. Möisted Rakk need on väikseimad organismi ehitusosad, millel on köik elu tunnused. Kude selle moodustavad sarnase ehituse, talituse, päritoluga ja rakuvaheainega rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri
9. Kuulmetõri kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde 10. Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas vedeliku ehk endolümfiga täidetud poolringkanalites. Tasakaaluelundiga on seotud väikeaju 11. Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas Haistmiskeskus paiknevad oimusagaras Haistmisretseptorid paiknevad taga üleval ninaõõnes 12. Maitsmiselund paikneb limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades 13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk 14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17
surmavad. Püssirohu gaasid (1g =900ml) toimivad kuni 10 cm kaugusele, kuid olulisi vigastusi tekitavad kontaktlaskude puhul. Tahm suitsuta püssirohu korral on tõelisi põlemisjääke (tahma) vähe, selle musta määriva põhiosaks on eelkõige raua õõnsusest pärinev õli ja mitmesuguste metalli pihustunud osakesed. Poolpõlenud püssirohu osakesed on nähtavad haava ümbruses mustade täpikestena, nad tungivad ainult epidermisesse (marrasnahka). Nende rohkus viitab püssirohu madalale kvaliteedile. Lähilasuks loetakse sellist lasku, mille ümbruses on täheldatav mingi lisafaktori toime. Käsitulirelvade puhul ongi selleks piiriks 50 cm. Kauglasu e lask distantsilt puhul omavad lasuhaavad tüüpilist iseloomu. Tüüpilisel laskehaaval on kolm komponenti: · sisenemisava · kuuli kanal (haava kanal) · väljumisava Sisenemisava on tavaliselt ümar või ümar-ovaalne (nurga alt)
annaabi.ee 
