jätkeid ja retseptoreid. Pärisnahk koosneb peamiselt elastiini- ja kollageenikiududest. Naha pinnalt toimub soojuskadu peamiselt soojuskiirguse ning vee aurustumise kaudu. Organismi temperatuuri reguleeriv organ on vaheaju kõige alumises osas paiknev hüpotalamus. Sinna saabub nahas ja siseelundites paiknevate sooja- ja külmaretseptorite kaudu infomartsioon. Vajaduse korral käivitab mehhanismid, mille abil toodetakse soojusenergiat. Inimese nahk kaitseb end UV-kiirguse eest marrasknahas paiknevate pigmentrakkude ehk melanotsüütide abil. Need aktiveeruvad päikese kiirguse toimel ja hakkavad sünteesima kaitsvat pigmenti melaniini. UV-kiirguse toimel tekib nahas d-vitamiin.
Tervest ja puhtast marrasknahast haigusi tekitavad mikroobid ja paljud ained läbi ei tungi. Marrasknahk kui kõige pindmisem kehate kulub ruttu. Seepärast marrasknaha rakud aina uuenevad ja vanad rakud irduvad, moodustades üle keha nähtamatu mustuse kihi. 10-12 aastanelaps peseb nädalas umbes 100 grammi niisugust «vana nahka» maha. Marrasknahaga on seotud inimese keha värvus. Neegritel on nahk peaaegu must, hiinlastel kollakas, meil valkjasroosa. 5 Nahale annab värvuse marrasknahas asuv värvaine ehk pigment melaniin. Päikesekiirguse toimel tekib melaniini juurde, inimene päevitub. Päevitus kaitseb meie keha liigse päikesekiirguse eest. Heledanahalistel ei teki melaniini kuigi palju. Seetõttu ei talu me hästi päikest ja võime saada päikesepõletusi. (Vaasna 1993: 10) Heleda nahaga inimeste kehal leidub sageli väikseid tumedamaid laigukesi - need on tedretähed. Suvel on tedretähed päikesekiirguse mõjul tumedamad. Vastsündinu nahal
annaabi.ee 
