Strasbourg'i. 1938.aasta suvel võtab ta eelkõige terviseparandamise otstarbel ette pikema reisi Marokosse, kuhu jääb 1939. aasta veebruarini. Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis moodustavad omaette peatüki Viiralti 1930.aastate loomingus. Respetk inimese vastu, tahe näha temas ilusat, inimlik soojus need küpsele Viiraltile omased jooned tulevad Maroko-sarjas selgesti esile. Lisaks kohapeal graveeritud plaatidele ,,Marrakesi linnamüür" (ofort, kuivnõel), ,,Naerev kaamel" (pehmelakk), ,,Arkeia" (kuivnõel), ,,Berberi poiss" (kuivnõel; 1938), ,,Marrakesi maastik" (1939, ofort, kuivnõel) loob ta joonistuste alusel mõned tööd veel Pariisis (,,Kaameli pea", 1939, puugravüür; lõpule viidud Eestis) ja kodumaal (,,Berberi tüdruk kaameliga", pehmelakk, ,,Noor araablane", metsotinto, mõlemad 1940). 25.septembril 1939.aastal maabus Viiralt Tallinna sadamas. Vaatamata neliteist aastat kestnud
· aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik · liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes · panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne WTO funktsioonid sätestab asutamislepingu III artikkel. 5 WTO eesmärgid Peamisteks WTO eesmärkideks on: 1. Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine - WTO aitab kaasa asutamislepingu (Marrakesi lepingu) ja mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ja toimimisele ning nende eesmärkide edendamisele ja tagab mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamise, haldamise ja toimimise raamistiku. Mitmed WTO nõukogud ja komiteed on loodud just erinevate lepingute rakendamise monitooringuks. 2. Kaubandusläbirääkimised - WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste läbirääkimiste jaoks mitmepoolsete kaubandussuhete küsimustes, mida on käsitletud
kohaldatakse välislepingu sätteid. Olulisema tsiviilõiguse allikana välislepingu mõttes saab nimetada ÜRO Viini 1980. aasta konventsiooni rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta. Nimetada tuleb ka mitmeid tööstusomandi õiguskaitse rahvusvahelist kokkulepet nagu tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon, Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamisleping ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamisleping (Marrakesi leping) ning viimase lisad. Märkida tuleb ka riikidevahelisi kahepoolseid õigusabilepinguid. Neid on hetkel kokku kuus. Vastavalt TsÜS § 1 lg 2 on tsiviilõiguse allikaks tava. Tavanormid, kui sotsiaalsed käitumisnormid, muutuvad tavaõiguseks pikemaajalise rakendamise käigus siis kui käibes osalevad isikud hakkavad pidama neid norme õiguslikult siduvaks. Ka praktika leiab seaduses õigusliku tähenduse, kuid praktika ei ole võrreldav