seda triikida. Väga palju oleme kinni oma harjumustes. Tegelikult aga on nii, et see, mis meile normaalne tundub, tundub võib-olla just enamikule maailma kodanikest ebanormaalne, ja vastupidi. Normaalsus on väga suhteline. Ka pulmi peavad marokolased teistmoodi. Kuigi Mustapha ja Kätlin pidasid tagasihoidlikult, siis tegelikult käib pulmarong läbi linna ning näitab asju, mida just peigmees pruudile kingib. Igat asja peab olema 3 tükki, nt kolm paari sokke. Marokolastele ei ole oluline nende sünnikuupäev. Väga levinud on, et pannakse oma sünnipäevaks 1. jaanuar. Neil on vahepeal ka suured turud või nagu laadad. Ümberkaudsed müüjad tulevad kokku ja pakuvad oma tooteid. Hind kujuneb kokkuleppel, mida vaesem välja näed, seda odavam. Aga kõik marokolased jagavad kõike kõigiga. Vaestele viiakse toitu, sest kõik on võrdsed. Marokos võib näha kõike ja kõiki. Ka mehed jalutavad seal sõpruse märgina käe ümbert kinni
kui töölt. Kohvikud ongi enamasti meestele mõeldud, kuid suuremates linnades on ka mõningaid erandeid. Türgist on Marokosse tulnud must kohv (qahwa kahla). Inimesed joovad kohvi aga ka piimaga. Qahwa meherris on kohv natukese piimaga. Helib meherris on selle vastand piim natukese kohviga. Nende vahel on qahwa nus-nus: pool piima ja pool kohvi. Kuigi islam ei luba alkoholi joomist, võib siiski mitmeid marokolasi (enamasti mehi) näha baaris ning alkoholi ostmas. Prantslased tutvustasid marokolastele veini tegemist ning Marokos on siiamaani veini tegemise tööstus. Silmapaistavaim veinikelder Marokos on Celiers de Meknes, mis valmistab mitmesuguse kvaliteediga maitsvaid veine. Odavaim vein maksab umbes 30 DH (~2,6 eurot). Maroko parimad veinimargid on Guerrouane, Domain Sahari Reserves, Beauvallon and Medaillon. 2.3. Maitseained ja muud lisandid Maroko toidud on märkimisväärsed ohtra maitseainete kasutamise pärast. Kuivatatud
annaabi.ee 
