Toit on nagu maal, mida maalitakse taldrikule. Kindlasti tuleks Marokosse minnes ära proovida: Reedene kuskuss, tagine`id, piparmünditee ja maiustused. Garanteeritud maitseelamus. Maroko pere istub kõik koos rikkalikult kaetud ümmarguse laua taga. http://killukemarokot.wordpress.com/minu-maroko-kook/ Inimesed Maroko inimesed on alati sõbralikud, naeratavad ja külalislahked. Kui sa oled saanud küllakutse Marokolase koju siis ole valmis kuninglikuks kohtlemiseks, kus sulle pakutakse kindlasti rikkalik lõunasöök (hommiku- või õhtusöök) ja loomulikult järgneb sellele münditee koos maiustusetega. Marokolased on väga lõbusad inimesed ja ei ole ka vaja imeks panna kui hommikusöögi lauas keegi hakkab järsku kätega lauale põristama, nagu mängiks ta trummi, sellele järgneb tavaliselt see, et kõik lauas olijad ühinevad selle põristamisega,
metafüüsika ja loogika. Tõelised islami teadused olid seotud Koraaniga. Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijad Ibn Fadlan ja Ibn Battuta andsid panuse geograafia arengusse. AlMasudi, geograaf ja ajaloolane, esitas 10. sajandil oma teose ,,Kullaväljad ja kalliskivid", kus oli väärtuslikku teavet maailma kohta. Marokolase alIdrisi koostatud kaardil oli esmaselt ära märgitud ka Eesti (1154). Koolid ja haridus Kirjaoskus oli vähe levinud ja kooliõpetaja elukutset ei hinnatud. Hariduse aluseks oli Koraan. Esimene kool tekkis Mediina mosee juurde juba Muhamedid eluajal, peamiselt õpiti seal Koraani pähe, pisut kirjutamist ja elementaarset arvutamist. Osad noored aga olid püüdlikumad ja varsti kujunesidki moseede juures keskõppekeskused ja ülikoolid ehk medresed (Bagdad, Kairo, Damaskus ja Tunis)
paviljonid. Bassaar- idamaine turg. Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdisele kasutusele ja levikule islami kunstis? Keeld kujutada Allahhi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi. Milline panus oli araabia keelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? Ibn Mansur koostas Kairos 13. Saj araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijaid Ibn Fadlan, Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arengusse. Marokolase al-Idrisi koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rohkesti väljapaistvaid töid ilmus õigusteaduse, matemaatika, astronoomia aladel. Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Tõelised islami teadused olid kõik seotud Koraaniga. Grammatika uuris Koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles Koraanis sisalduvate juriidiliste probleemidega, ametlike dokumentide koostamine pidi olema pühakirjaga kooskõlas.
Meeste 10 kilomeetrit klassikalises stiilis lõppes norralase Vegard Ulvangi võiduga. Itaallane Marco Albarello oli teine ja rootslane Christer Majbäck kolmas. Eestlastest lõpetas kiiduväärse 21. kohaga Andrus Veerpalu. 110. lõpetas võistluse Maroko mees Faissal Cherradi, kes kaotas võitjale 44 minutit ja 11,4 sekundit. Kohtunikud ei tahtnud talle ülejärgmisel päeval viitstardist toimuvaks 15 kilomeetri distantsiks nii palju ooteaega jätta ega marokolase tõttu võistlust venitada ning "halastasid" Cherradile, vähendades tema stardiaega 23 minuti võrra!! Olgu öeldud, et sellest polnud nimetusväärselt abi, sest mees jäi ikkagi kõige viimaseks, kaotades eelviimasele, kaasmaalasele Oubahimile umbes 12 minutiga ja võitjale koguni ligi kahe tunniga! BARCELONA 1992 Olümpiamaskott Cobi. Tõelise üllatuse serveeris 100 m tõkkejooksus 27-aastane kreeklanna Paraskevi Patoulidou. Enne mänge oli tema isiklik rekord
annaabi.ee 
