Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, srotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Lenin- gradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraar- reformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade aretusühistus läbiviidud katsetes kõikusid nuumsigade tapasaagised farmide lõikes 68 -72%.
Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, šrotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Leningradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraarreformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade aretusühistus läbiviidud katsetes kõikusid nuumsigade tapasaagised farmide lõikes 68 -72%
temperatuur, pinna hügieeniline tase, töötlemise kvaliteet jne; · lõigatud liha kvaliteet peab olema kooskõlas kaupluse või lihatööstuse nõuetega; · müügis olev liha või toode peab vastama ostja soovidele ja oodatavale kvaliteeditasemele Liha kvaliteedinäitajate grupeerimisel on mitmeid võimalusi. 1. Jaotamine nelja gruppi: · rümba kvaliteet - tapasaagis, konfirmatsioon, seljapeki paksus jt; · liha kvaliteet - marmorsus, pH-väärtus, valgu, pigmendi, rasva sisaldus jne; · söödavuse kvaliteet - õrnus, liha värvus, maitse jt.; · teised kvaliteedi näitajad - mikrobiaalne kvaliteet, eetiline kvaliteet, võõrainete puudumine jt. 2. Jaotamine viide gruppi: · sensoorsed näitajad; · toiteväärtust iseloomustavad näitajad; · tehnoloogilised näitajad; · sanitaar-hügieenilised näitajad; · eetiline kvaliteet