kahe pidustuse vahelist aega. Kreeka keelest oleme laenanud ka spordis nii olulised terminid nagu olümpiamängud, staadion, hipodroom. Kaasaegne olümpiatraditsioon sai alguse 1896. aastal. Traditsiooni taaselustamine otsustati 1894. aasta juunis Pariisis toimunud rahvusvahelisel kongressil, kui parun Pierre de Coubertin niisuguse ettepaneku tegi ja kongress selle heaks kiitis. Parimaks asukohamaaks peeti Kreekat. Võistlused viidi läbi Ateena antiiksel Panathinaiko marmorstaadionil, mille rekonstrueeris oma kulude ja kirjadega Kreeka rikkaim mees filantroop Georgios Averoff, kuna Kreeka riik parajasti pankrotti läinud oli. Niisiis on kaasaegse ülemaailmse konkurentsitult populaarseima kehakultuuriürituse otsene eelkäija Antiik-Kreeka peajumal Zeusi emale Rheale pühendatud pidustused, mis toimusid Peloponnesose poolsaarel asuvas Olympia pühas hiies Altises. Ent viimaste antiikolümpiamängude ning esimeste
märtsil. Tule süütamise tseremooniat vaatas ka Ameerika Ühendriikide tollase president abikaasa Hillary Clinton. Tõrviku esimene kandja oli Kreeka meister kaugushüppes Kostas Koukodimos. Samal aasta tähtistati ka tänapäevaste olümpiamängude 100. aastapäeva. Selle auks korraldati olümpiatulele nädalapikkune teekond mööda Vana-Kreeka ajaloolisi paiku. Läbi käidi ka Delfi ja Nemea. 6. aprillil jõudis olümpiatuli lõpuks Ateenasse, kus Panathinaikoni marmorstaadionil toimus olümpiamängude sajanda aastapäeva tseremoonia. Kohale oli kutsutud kõigist senistest olümpialinnadest pärit olümpiavõitjad, kes jooksid tõrvikuga ühe ringi staadionil. Edasi läks olümpiatuli 20-päevasele ringile mööda Kreekat ja tuli jõudis Ateenasse uuesti 26. aprillil. Tollel korral läbis olümpiatuli umbes 2500 kilomeetrit, tõrvikukandjaid oli 800. 26.aprillil toimetatati olümpiatuli Delta Airlinesi eralennukiga Los Angelesse. Eralennuk
annaabi.ee 
