Kurvalt lendas Phrixos üksi edasi. Õhtu eel märkas ta silmapiiril mägesid. Need nägid välja nagu reas seisvad hiiglased ja valged lumemütsid nende tippudel särasid loojuva päikese paistel tuleleekidena. Mägede jalamil laius viljakas maa. Kuldne jäär suundus selle maa kõige kaunima linna poole ja laskus pehmele muruplatsile marmorpalee ees. Phrixos tuli jäära seljast maha ja vaatas ringi. Palee sihvakate marmorsammaste ümber olid mähkunud viinamarjaväädid ja neljas varjulises lehtlas pladises neli purskkaevu. Nendes oli peale vee aga muudki. Esimene kaev purskas kõrgele värsket külma piima, teine purskas magusat veini, kolmas kallihinnalist õli ja alles neljas paiskas taeva poole kristalse veejoa. Aga see vesigi polnud tavaline. Suvel oli see jääkülm ja talvel soe. Sellal kui Phrixos imepäraseid purskkaevusid imetles, tuli õuele kungas Aietes ja kutsus poisi paleesse
Isegi seinalülitid (palee ehitamise ajal tunti juba elektrit) on ehtsad ja restauraatorid pole siin just palju jõudnud käia kätt harjutamas. Huvitav on vaadata planeeritud lossi maketti ja võrrelda seda valmisehitatud pooliku hoonega. Lõpetamata tiivast on valmis välissein, mis ühelt poolt kenasti krohvitud-dekoreeritud, aga välisküljest meenutab oma palja kivimüüriga mõnd lagunevat hoonet. Ja oh üllatust, kui avastad teisel pool sõiduteed rohtu kasvanud marmorsammaste jm antiiksete ehitusmaterjalide hunniku. Ime, et keegi neid sadade aastate jooksul laiali pole tassinud (või ongi need veel viimased allesjäänud riismed..) Tassike bicat ja magus koogike Belemi linnaosa külastus ei oleks täielik kuulsaid Pastej de Belem'e maitsmata - nii et tellin lähimas tänavakohvikus tassikese bicat ja paar imemaitsvat koogikest. Portugali kookidele (nagu ka muudele magustoitudele) on iseloomulik rohke muna- ja suhkrusisaldus. Südantsoojendav on näha iga
annaabi.ee 
