minema palju mälestisi. Probleemid kerkisid üles Kreeka rahvusriigi loomisega, mil hakati tagasi nõudma minema viidud pärandit. Türgis kerkisid probleemid esile vabariigi loomisega 1923, mil samuti hakati nõudma Türgi aladelt minema viidud mälestisi. Tuntumad keerulisemad juhtumid on Trooja kuninga Priamose aare, Parthnenon Ateenas ning Pergamoni altar. Palju on tagasi antud Kreekale, kuid Parthenonist lord Elgini poolt minema viidud marmorreljeefid pakuvad veel tänapäevalgi vastavate riikide vahel kõneainet. Antiigi materiaalse pärandiga tegeleb tänapäeval UNESCO, kes on võtnud palju mälestisi kaitse alla ning jälgib, et nende eest hoolitsetakse ning neid kaitstakse. Lisaks on paigutatud palju muuseumidesse, kus saab mälestisi hoida säilitamiseks vajalikes tingimustes ning on ka rekonstrueerimisi, nt Parthenoni templi puhul, kus üritatakse sajandite jooksul tekkinud kahjusid vähendada.. 33
Suurejooneline ehitustegevus andis Augustusele põhjust öelda, et ta päris savist, pärandas aga marmorist Rooma. Nii sai lõpetatud Marcelluse teater ja sellega ühendatud sammaskäik, nn. Octavia portikus. Eraldi mainimist väärib ka väikesemõõtmeline Rahu altar ( 1. saj. lõpp eKr. 31 - 9. - 13. a. pKr. ). Põhiplaanilt ruudukujulist altarit kaunistasid seest ja väljast marmorreljeefid. Ehituskunsti kuldajaks Roomas olid 1. - 2.saj., mil keisritroon kuulus Flaviuste suguvõsale. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai Rooma linna ülesehitamine peale Nero - aegset suurt tulekahju 64. a. ( 5. aastal asuti ehitama antiikaja suurimat etendusehitist - Colosseumi ( 65. - 80. a. ), mille mõõtmed on 156 188 m, fassaadi kõrgus 48,5 meetrit. Vaatajate istmeread tõusid amfiteatrina 5 486 m. suuruse ellipsikujulise areoni äärest. Colosseumi kandvad
annaabi.ee 
