konnasilmale, ümbritsevale nahale ei tohi see sattuda. Igaks juhuks tuleks konnasilm ümbritseda nahka kaitsva tavalise kleepplaastriga. Konnasilmavedelikku kasutatakse tavaliselt kaks korda nädalas. Kui 23 nädala jooksul pole tulemust märgata, siis peaks arstiga nõu pidama. Konnasilmadegi puhul on kasutatud taimravi. Näiteks tükike aaloelehte lõigatakse pikuti pooleks ja asetatakse värske lõikepinnaga vastu konnasilma, kaetakse ööseks plastkilega ja mähitakse marlisidemega. Hommikul kaabitakse konnasilm maha, jalg pestakse puhtaks ja kreemitatakse. Mõned ravimtaimeteatmikud soovitavad panna konnasilmale luuderohtu. Värskeid või kuivi lehti keedetakse 10 minutit, kurnatakse ja asetatakse kuumalt 2030 minutiks sarvestunud nahale. Pehmenenud konnasilm kaabitakse jällegi maha ja jalga määritakse taimeõli või võiga. Konnasilma võib hõõruda kuuma röstitud sibulaga või sibulapealsetest valmistatud toore pudruga
* Kasuta villi avamiseks kas spetsiaalset lantsetti või steriliseeritud nõela. Nõela võib steriliseerida ka küünlaleegil kuumutades. Jälgi, et ava oleks piisavalt suur kogu vedeliku takistamatuks väljavoolamiseks. * Avatud villi pealt ei tohiks kaitsvat nahariba ära lõigata - see jätaks naha tundliku aluskihi kaitseta. * Kata vigastatud nahapind steriilse marlisidemega või vastava plaastriga. * Mõne järgneva päeva jooksul peaksid hoidma oma jalad nii kuivad kui vähegi võimalik. See on vajalik infektsiooni vältimiseks. Mõned näpunäited villide tekkimise ärahoidmiseks * Kui jalgadel on mõni koht, kuhu võib tekkida vill, siis võiksid selle ohukolde enne treeningut näiteks mingi vahendiga (nt
* Puhasta vill ja selle ümbrus joodi või alkoholiga. * Kasuta villi avamiseks kas spetsiaalset lantsetti või steriliseeritud nõela. Nõela võib steriliseerida ka küünlaleegil kuumutades. Jälgi, et ava oleks piisavalt suur kogu vedeliku takistamatuks väljavoolamiseks. * Avatud villi pealt ei tohiks kaitsvat nahariba ära lõigata - see jätaks naha tundliku aluskihi kaitseta. * Kata vigastatud nahapind steriilse marlisidemega või vastava plaastriga. * Mõne järgneva päeva jooksul peaksid hoidma oma jalad nii kuivad kui vähegi võimalik. See on vajalik infektsiooni vältimiseks. 7 Mõned näpunäited villide tekkimise ärahoidmiseks * Kui jalgadel on mõni koht, kuhu võib tekkida vill, siis võiksid selle ohukolde enne treeningut näiteks mingi vahendiga (nt. maaõli zelee) sisse määrida.
kuivatamine 4) prügikast Sobimatud harjumused toiduainete käitlemisel. 1) kratsimine, ninas ja kõrvas urgitsemine, juuste katsumine ja pea sügamine 2) toidu maitsmine sõrmega, suus käinud lusika panemine toidu sisse 3) toidu kohal aevastamine või köhimine 4) määrdunud riided, peakatte mitte kandmine, lahtised nööbid ja muud kulinad 5) sisselõike või hõõrdunud koha katmine marlisidemega 6) ehete kandmine 7) suitsetamine 8) söömine või tootmisliinilt toidu näksimine 9) riiete kasutamine käte, seadmete ja muu pühkimiseks. Konserveerimisviisid/toidu säilitamise võimalused 1) Pastöriseerimine- kuumutamine temperatuuril alla 100°. Hävib enamik mikroobe. Spoorid ei hävi 2)Steriliseerimine(/UHT142 °C 2-3 s)- kuumutamine üle 100°tavaliselt 115 - 135ºC juures. Hävivad kõik mikroobid ja enamus spoore.
annaabi.ee 
