toonekurg (LK I); harivesilik (LK III) ja harjus (LK III). http://www.haanja.ee/upload/fck/file/ehitus%20ja%20planeerimine/yldplaneering/haanja- lisa1-lahteolukord.pdf 5. Põllumajandus Haanja vallas Haanja vald on põllumajanduslikult ebasoodne piirkond. Looduslikud tingimused (künlik reljeef, levinud on vee-erosioon) ei soosi Haanja kuplite vahel intensiivpõllundust. (http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/46-elu-ja-kultuur/5155-ettevotlik-haanja-vald- haanja-valla-marksona-on-koostoeoe) Suurimaks põllumajandusettevõtteks on OÜ Loyde oma 1000 seaga Luutsnikus ja 200 lüpsilehmaga Ruusmäe suurfarmis. Eraisikutes on märkimisväärseim perekond Moreli Järve veisekasvatustalu. Mahetootjana on tuntud Agu Hollo. Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanjaa valla suurima mahetaluga
mitte hierarhia- ega ekvivalentsussuhtes. Assotsiatsiooniseosega saab ühendada antonüüme, põhjust ja tagajärge, eset ja valmistusmaterjali, tegevust ja vahendit jms. Seos vormistatakse mõlemalt poolt lühendi ST abil. 2. Märksõnastamine elektronkataloogis tänapäeval, aineotsingu võimalused ja erinevused 30 marksona infoallika voi selle osa ainestikku voi vormi tahistav sona voi sonauhend (Nait. teatmeteoses artikli algussonana, marksonakataloogis
annaabi.ee 
