tahtsid demokraatlikku parlamenti ja tugevat kohalikku omavalitsust. Veel soovisid nad sotsiaalreforme et kindlustada sotsiaalset stabiilsust ning õiglust, taheti laiendada hariduse kättesaadavust, sooviti ka mõõdukat maareformi et maad talupoegadele kättesaadavamaks muuta ning sooviti ka töörahvast kaitsvat seadusandlust. Nagu ka tsaar, nägid liberaalid end tegutsevat riigi heaolu nimel, mitte vaid teatud klasside huvides. Marksistidel oli üldiselt essentsialistlik vaade proletariaadist. Proletariaat oli nende jaoks klass mis pidi inimkonna ebaõiglusest ja rõhumisest vabastama. 5 Marksistid, eelkõige bolsevikud, uskusid, et seda ei saa juhtuda enne kui töölisrahvas saab toodud teadlikusse nende ajaloolisest olukorrast ja missioonist. Aga selle teadvuse sisu polnud kaheldav: ,,teadlik proletaarlane" mõistis kapitalismi ebainimlikustavat olemust, tundis oma 3 http://en.wikipedia.org/wiki/Bloody_Sunday_(1905) 4
... Mitmesugused tõlgendused ja uurimistraditsioonid ... Suhtumine on olnud maailmavaateline kpsimus, mis on omandanud poliitilise tähenduse. Revolutsiooni tõlgendamine... · Praegu keskpunktis sotsiaal- ja majanduslikud tingimused ja kollektviised, masside poliitilist käitumist ja mentaliteete (vaimulaadi) puudutavad nähtused · Tänapäeval pole iseenesest mõistetavalt ,,kodanluse revolutsioon" (marksistidel ,,kodanlik revolutsioon" ,,Kodanluse revolutsiooni" küsimus · Kahtlemata teenis kodanluse emantsipatsiooni eesmärke, aga · Tänapäeval enam ei usuta, oleks olnud kondakujuline seisuslik konflikt (või klassikonflikt) · Veendunud revolutsionääride hulgas oli nii aadlikke, vaimulikke, talupoegi ja alamklassi esindajaid · Revolutsiooni kodanlased olid juristid ja ametnikud = haritlaskodanlus · Ärimeeste roll oli väike Tõlgendus...
annaabi.ee 
