16.4. Kuidas käsitles oma teadusloomes usku Marx? Marxi väitis, et: ,,Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks" ,,Religioon on oopium rahvale." Seega sarnaselt teistele institutsioonidele on usul rahvamasse nende hädades ja viletsuses rahustav (allasuruv) roll. 16.5. Mille alusel on väidetud, et marksism etendab endas sisuliselt ilmalikku ideoloogiat? Karl Marxi tööd moodustavad NSVLi juhi Lenini omadega kõrvuti ilmaliku ideoloogia aluse, mida nimetatakse marksismiks ja mis annab sellesse uskujatele sarnase kindluse, mis kristlus või judaism annab teistele. See on ametlik ideoloogia Hiinas, Kuubal ja mujalgi. Sisaldab jumalikele jõududele viitamata kõiki ususüsteemide elemente: ajalugu, käitumisjuhiseid, tulevikuennustust lõplikust õiglusest. 16.6. Mida on religiooni positsioonile ühiskonnas toonud endaga kaasa moderniseerumine ja sekulariseerumine?
kuidas erinevate klasside ideoloogilises suhtluses on tundestruktuur alati olemas. ideoloogiaküsimused louis althusser 19181990 katoliikliku haridusega. sõjakogemus muutis ta marksistiks. derrida ja foucault on tema õpilased. isiklik elu traagiline : kannatas depressiooni all ja pärast abikaasa mõrvamist veetis ülejäänud elu vaimuhaiglas. ideoloogia osas väga kompromissitu. mida ta produtseerib, seda on nimetatud ka strukturalistlikuks marksismiks. ütles, et majanduslikud vastuolud on muidugi baasis, aga kaugeltki mitte alati ei ole neil täit avaldumisjõudu inimese elus. muutused pealisehituses on need, mis kajastuvad. esimene ideoloogia definitsioon : «elatud» suhe inimeste ja maailma vahel või selle alateadliku suhte peegeldatud kujutis ehk siis, praktikate ja ideede süsteem, mis aitab inimesel ümbritsevasse suhtuda ideoloogia pakub inimesele lahendusi, kuid a järgi need ei ole lahendatavad : nad on võltsid. st, kõik
annaabi.ee 
