Seitsmendaks esinesid teose M.Glinka ooperit "Öö Madriidis". See pidavat olema hispaaniapäralik, aga seda polnud kahjuks tunda,kuid hispaania pärane muusike on rohkema gittariga esitatav,aga orkestri kontserdil ei arvanud et saaks seda kuulda. Pala esimene osa oli aeglane ja rahulik, justkui iseloomustaks see päikesetõusu hommikul. Tundsin et teoses on saladus sees.. Teine osa oli aktiivsem ja sai kuulda trummide mängu. Viimasena esines tsellomängija Andrei Markelov ja tema esitas orkestri saatel Tsaikovski variatsioone Rokokoo. Sai kuulda viiulite pehmet heli ilma solistita. Hiljem tuli sisse tsello ning viiulid täiendasid selle mängu. Meloodia oli rahustav, kuid mitte kurb. Mõnes kohas oli ta isegi nukravõitu. Keset pala mängis tsellomängija soolot ja sellepärast ei tundunud pala enam nii üksluisena. Kui astusime saalist välja jäi tunne,et tsello minu jaoks on väga raske pill. Mõned palad meeldisid väga nagu nt. "Öö Madriidis"
Selle tegi Nikolai Triik. 9. Materjalideks on kasutanud tamme, pronksi jm “Leda luigega“ „Ärkav ori“ 10. Oli suletud sel päeval Töödest on tal “Põrgu“ “Lamav tiiger“ 11. Felix Randel „Pühapäev“ Meeldis just see, kuna ei ole tavaline ning teoses on ka mitmeid erksaid värve. 12. G. Markelov „Lenin“ A. Weizenberg „Peeter I“ 13. K.Mägi “Norra Maastik“ 14. Kumu kunstimuuseum ehk Kumu on sümboolse tähendusega rajatis, eestlaste oma kunstimuuseumi unelma täitumine. Kumu hoone on ümmarguse põhiplaaniga ja keerulisse keskkonda tundlikult sobitatud, mida pärast selle valmimist on üksmeelselt tunnustatud. Hoone maa-alustel korrustel on hoidlad, kus asub enamik Eesti Kunstimuuseumi ligi 60 000 eksponaadist
linnaväljakutele. Selleks, et teha maailmale arusaadavaks, et Eestis ei ole karta fasismi sündi, on ka oma abi pakkunud Eestis loodud Antifasistlik Komitee. Teiseks eesmärgiks on nasistidel õhutada vaenu eestlaste ja venelaste vahel, seda eriti mõlema rahvuse noorte hulgas. Arvestades Eesti-Vene mittesõbralikke suhteid, ei ole ka kahtlust, kes sellise komitee tegevust toetab. Vene föderatsiooninõukogu välissuhete komitee esimees Markelov rääkis alles üpris hiljuti Eestist kui riigist, kus fasistid jalutavad vabalt ringi ja püstitavad SS-lastele mälestusmärke.15 Teatavasti sellist parteid, mille ideoloogia oleks vastanud või vastaks tavalise fasistliku partei (näiteks Itaalia fasistliku partei või Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei) ideoloogiale, ei ole Eestis kunagi eksisteerinud. Isegi 1930. aastate Vabadussõjalaste Liit oli ideoloogia poolest fasismist väga kaugel. Seetõttu on jutt