Aga üle kõige armastab ta kulda, paiskab seda õhku, rentslisse ja mulda. KUULE; KAS SEE ONGI SÜGIS? Aivar Pohlak Kuule, kas see ongi sügis siiruviiruline? See, kes haavalehte nügis, ütles talle: ,,Mine!" See, kes teele saatis kured, tuuled vihased, kes toob uued rõõmud-mured, kutsub tihaseid. OKTOOBER Maimu Linnamägi Nõmm alles kanarbikulilla, pahlad põlles, loodab marjulist. Lõoke lendas üle laulusilla lõunamaale. Jällenägemist! IGAL TALVEL OMA NOORUS Ott Arder Tuli tali, tuli tali, tali tuli, jaa! Talvetuul tõi lumetuisu, valge ilmamaal. Kõik on hoopis isemoodi! Kirkas talvevalguses. Hea on talve imetleda eriti ta alguses. SEPTEMBER Ellen Niit Näe, silmanurgast säratab september kollast päikest. Nüüd kooli, kooli äratab ta iga suurt ja väikest
It describes the creation of the database regarding Estonian animal species, who were the characters in fairy tales. Chapter 3 provides the results. Main results of the research paper show that 24 times out of 44, Estonian wild animals were given a trait or a characteristic which could be linked to the animals’ ecology. Keywords: fairy-tale, ecology, Estonia 22 Kasutatud teabeallikad Aasma, K. (2013). Uudishimulik karu hirmutas marjulist. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://www.ohtuleht.ee/540092/tv3-uudishimulik-karu-hirmutas-marjulist Kask, A., Nirk, E., Sõgel, E., Vassar, A. & Vinkel, A. (1965). Eesti kirjanduse ajalugu I köide. Tallinn: Eesti Raamat. Kippar, P. (1997). Loomad, linnud, putukad. Tallinn: Varrak. Kippar, P. (1989). Eesti loomamuinasjuttude tegelastest. Kogumikus E. Ernits, M. Hiiemäe, E. Kalmre, E. Liiv, H. Tering (Toim), Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed XII (lk. 148-157)
6 1 1 p(A H3) = 8 · 3 = 4 1 8 1 587 p(A) = 7 + 33 + 4 = 924 = 0,64. © Allar Veelmaa 2014 12. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 37 BERNOULLI VALEM Vaatleme sündmust, mille esinemise tõenäosus on kogu aeg ühesugune. Olgu see p. Selle sündmuse mittetoimumise tõenäosus on q = 1 – p. Bernoulli valem: Pn,k Cnk p k q n k . Tõenäosus, et madu-uss nõelab metsas jalutavat marjulist on 0,005. Kui suur on tõenäosus, et 100 korda metsas käinut pole kordagi nõelatud; on nõelatud 2 korda; nõelati iga kord ? 1. P100,0 = C100 0,995 0,0050 0,606 0 100 2. P100,2 = C100 0,995 0,0052 0,076 2 98 3. P100,100 = C100 0,995 0,005 100 0 100 7,9 10231
annaabi.ee 
