Kuigi Nõukogu oli ka juba teisel õppeaastal Erikut kõikvõimlaike kohutavate asjadega piinanud, ei andnud ta alla ning jätkas võitlust Nõukogu ning seltsmehelikukasvatuse vastu. Õnnetuseks hakati taga kiusama ka tema toanaabrit ning sõpra Pierre'i, kes lõpuks ka koolist lahkus jättes Eriku üksi. Siis lubas Erik endale Pierre eest Nõukogule kätte maksta. Raamatus on veel kirjas natukene Eriku armumisest soomlannast köögitüdrukusse Marjasse. Kui Erik lõpuks Stjärnsbergist tagasi koju jõuab maksab ta ka käte oma isale, keda ta nii väga vihkas. * Ruut oli üks plats köögi tagas, kus sai arveid klaarida. Kui kaks poissi tahtsid tingimata kakelda, võisid nad sinna lööma minna, kuna ruut oli ainus koht, kus oli lubatud kakelda ka teistel peale Nõukogu liikmete ja neljandike 2 Kokkuvõte See teos on oluline kuna see pöörab tähelepanu ka vägivallale igapäevaelus
Erik ei suutnud sellega kuni kooli lõpetamiseni leppida ning plaanis maksta kätte nii enda kui ka oma sõbra eest – ta otsustas anda „nõukatele“ peksa. Selleks, et mitte vahele jääda tõmbas ta pähe kolme auguga mütsi ja ründas sihtmärke, seejärel peitis mütsi ja verised kindad ning läks süütu näoga oma tuppa tagasi. Ta kordas seda mõnel korral ning seejärel lõpetas, kuna õhtud olid liiga pimedad ning ta armus soomlasest koolitöötajasse, Marjasse. See oli aga keelatud armastus ning kui sellest sai teada direktor, vallandati Marja koheselt ning ta naases kodumaale. Hiljem sattus Erik pahandusse Marja saadetud kirja tõttu, kus naine kirjutas nende vahekorrast. Selle kirja olid „nõukad“ röövinud ning viinud direktorile. Õnneks suutis Eriku advokaat Mr. Ekengren, kes oli tema ema palgal, veenda direktorit, et Erik saaks veel paar kuud kuni kool lõppeb käia Stjärnsbergis. Peaaegu teose lõpus
annaabi.ee 
