Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest veinile tanniini ja värvi. Paksemad kestad ja väiksemad viinamarjad tähendavad, et veini värv on sügavam ja selles on rohkem parkaineid. Sort annab veinile loomulikult ka selle põhilised maitseomadused. Igal sordil võib olla terve aroomide ja maitsete spekter. Üheski veinis ei leidu neid kõiki, kuid suhteliselt heal veinil peaks olema vähemalt üks või kaks maitset, mis on marjasordile iseloomulikud, ja päris heal veinil on neid veel rohkem. Viinapuu Viinapuu (Vitis vinifera), on pärit Ida-Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas, sel on ligi 10000 sorti, kuigi veini valmistatakse vähestest. Prantsusmaal on olulisi sorte registreeritud ainult 200. Viinamarjakasvatuses ei pöörata tänapäeval tähelepanu niivõrd uutele sortidele kui olemasolevate geneetilisele manipuleerimisele. Näiteks peaks olema võimalik eemaldada
omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest veinile tanniini ja värvi. Paksemad kestad ja väiksemad viinamarjad tähendavad, et veini värv on sügavam ja selles on rohkem parkainet. Sort annab veinile loomulikult ka selle põhilised maitseomadused. Igal sordil võib olla terve aroomide ja naitsete specter. Üheski veinis ei leidu neid kõiki, kuid suhteliselt heal veinil peaks olema vähemalt üks või kaks maitset, mis on marjasordile iseloomulikud, ja päris heal veinil on neid veel rohkem. 3.2 Viinapuu Viinapuu (Vitis vinifera), on pärit Ida- Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas, sel on ligi 10 000 sorti, kuigi veini valmistatakse vähestest. Prantsusmaal on olulisi sorte registreeritud ainult 200. Viinamarjakasvatuses ei pöörata tänapäeval tähelepanu niivõrd uutele sortidele kui olemasolevate geneetilisele manipuleerimisele. Näiteks peaks olema võimalik eemaldada
annaabi.ee 
