Tugevamaitselised kuivad punased/tumedad veinid mustasõstra-, kirsi-, aroonia-, ploomi-, kree- gi-, aroonia-, pihlakavein seltskonnaveinina iseseisvalt nautimiseks, aga ka metsloomaprae ja tumedas kastmes loomaliha kõrvale. Dessertveinid sobivad näiteks soolase sinihallitusjuustuga, aga ka paljude magustoitudega õunavein õuna- või kohupiimakoogiga, mustasõstravein marjakoogiga jne. Vein ja toit. Esmatähtis on veini ja toidu omavaheline sobivus. Kui toidu komponentide maitseomadused on hästi tasakaalustatud, siis on ka õiget veini kergem leida. Õnnestunud valiku korral toetavad toit ja vein teineteist, aidates erinevatel maitsenüanssidel paremini esile tõusta. Olulise tähtsusega on ka temperatuuride sobivus. · Külma toidu juurde serveeritakse kerget jahutatud veini, vastasel juhul varjutab viimane toidu lõhna ja maitse
dessertnuga on taldriku pool, vars paremale, dessertkahvel noast ülevalpool, vars vasakule, ning dessertlusikas kahvlist kõrgemal, vars paremale. Soojad magustoidud serveeritakse temperatuuril 65 C. Osade magustoitude serveerimisel kasutatakse spetsiaalseid nõusid. Dessertveine serveeritakse dessertveinklaasist 8cl. 78 C juures ? Dessertveinid sobivad näiteks soolase sinihallitusjuustuga, aga ka paljude magustoitudega õunavein õuna või kohupiimakoogiga, mustasõstravein marjakoogiga jne. 215. Puuviljade serveerimine puuvilju ja marju võib serveerida portsionitena taldrikutel, kaussides, pokaalides, vaagnatel, mitmekorruselistel vaagnatel (menaazidel), spetsiaalsetes puuviljavaasides või punutud korvides. Lauale pannakse puuviljade söömiseks puuviljanoad ja kahvlid (nende puudumise korral võib kasutada dessertnuge ja kahvleid) või teelusikad. Kui puuviljad on serveeritud väikeste tükkidena, süüakse neid suupistetikkudega