Paakspuu (Frangula alnus) pahaspuu, kitsepaats, ohupaats, mõruuibu ·Puidust on tehtud joonistussütt, teda on kasutatud nikerdamiseks. Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba ammust ajast tuntud ravivahend ja värvaine, nagu ka marjadki. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. · Metsas on paakspuu marjad mitmetele lindudele toiduks Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) õispuu, koerõispuu, hullukoeramarjapuu, leedripuu · Lodjapuu on tuntud juba ammust ajast ka ravimtaimena. Kasutatakse tema lääge
Pobiseb ja nuuskab nina, aevastab ning turtsub aina siilipoiss, kes sügismarus korjab kokku talvevarud. Võtab selga õunu, pirne, tassib pessa seenesirme. talvel suure külma aegu siilipoiss peab pesas naeru. Kuid ninake tal vesine - vist riietus on kesine. Karusnaha poodi tema vahel võiks ka külastada. Karvamantel ostku selga, siis ei ihu külma pelga. Soojad tossud jala otsas sobima peaks hästi metsas. Pakane kui paugub väljas, Siilike ei ole näljas. Kuuma teega ravib nohu, marjadki on arstirohuks. Kevadpäikse soojus teda jälle kutsub askeldama. Ära metsas siili sega, Ta võib sulle haiget teha. 16 Siilirahval algab ööliblikate hooaeg (Arter 20. juuli 2002 artikkel) Peeter Ernits [email protected] Kui paljud meist on kuulnud, et Eestis elutseb tervelt kaks siililiiki? Lõunaeestlaste kaelussiil on neist tõeline kaunitar, kelle tõmmut rinda ehib lumivalge manisk.
oksendamises ja verises väljaheites, siis tuleb kannatanule kiiresti anda sütt ja toimetada ta haiglasse. Küll on aga paakspuu tooreid marju kasutatud värvaine saamiseks. Puidust on tehtud joonistussütt, teda on kasutatud nikerdamiseks. Kuna aga paakspuu ei kasva kuigi suureks, siis ei ole puit olnud inimesele peamine väärtus tema juures. Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba ammust ajast tuntud ravivahend ja värvaine, nagu ka marjadki. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. Sel ajal on okstel koor hästi lahti ning me saame ilma liigse puiduosata puhta ravimi. Selleks tuleb puu umbes käelaba kõrguselt maha lõigata, seejärel tükeldada tüvi ja oksad paarikümne sentimeetri pikkusteks juppideks. Igale tükile tuleb teha pikilõige ja koor maha tõmmata. Pimedas kuivatatud ja kuivas hoitav ravim säilib viis aastat. Sama pika ajaga on meie puu asemele kasvanud uus ja me võime koguda värske ravimi.