Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid
tagavarakäigud, õhuaknad, tuulutusaugud. Viimast korda vaadatakse üle toiduvarud ja pannakse korralikult lattu. Neil, kes taliuinakusse ei suigu, vaid talvelgi rohkem hulkuda armastavad, pole tarvis head korterit. Kalade talvitumine algab hiljem, kuna sügis algab veekogudes hiljem. Vanasõnu: · Kuidas küli, nõnda vili. · Kuidas põldu harida, nii põld sulle tasub. · Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. · Lihata võib elada, ei leivata. Marjaaeg on lastele rõõmuaeg. Juba punetavad esimesed maasikadpõllupeenral. Nüüd võib metsa marjule minna. Ja ükski teine mari pole nii maitsev kui oma käega korjatud maasikad. Marja maitsev lihakas sisu pole millekski muuks kui lindude ja ka laste meelituseks. Taim peab selle eest hoolitsema, et tema seemned leviks. Vargsi läheneb küldne sügis. Puudel on ta poetanud juba üksikuid kollaseid lehti. Mätastel punetavad palukad. Mets on täis niisket samblalõhna. Ja vihma tuleb palju
Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid (kuni
annaabi.ee 
