Seemnete hulk on umbrohtudel väga suur ja idanemine ebaühtlane, võides püsida aastakümneid (mulla umbrohuseemnevaru). Ka praegusaegsete herbitsiidide kasutamine on osutunud mõnedele umbrohtudele levikut soodustavaks - nii levivad herbitsiididega mürgitatud raudteedel suhteliselt mürgikindlad kanada õnnehein ja pihkane ristirohi, seal valmiv tohutu seemnehulk leiab kiiresti tee ka ümbruskonna põldudele ja aedadesse. Kanada õnnehein on osutunud suurtes marjaaedades väga ebameeldivaks umbrohuks. Vastavalt mullastiku omadustele kasvavad põldudel erinevad umbrohud - nii on lubjarikastel aladel väga tavaline põldsinep, Kagu-Eesti happelistel muldadel domineerib tema asemel põldrõigas. Vähem on kliimast sõltuva levikuga umbrohtusid - vaid saarte ja lääneranniku põldudel esineb põld-varsapõlv. Vastavalt kultuurtaimede arengule on igal viljal eelisarengus
See tähendab, et kuigi vegetatsiooniperiood pikeneb, ei tarvitse pikeneda põllutööde periood, kui maade kuivendusintensiivsuse tõstmisega ei tagata sügiseseks koristusperioodiks vajalikku kuivendusnormi. Kuigi sademete aastamaht ületab oluliselt aurumise, ei ole sademete jaotus vegetatsiooniperioodil ja aastate lõikes ühtlane. Küllalt sageli võib ette tulla lühemaid või pikemaid põuaperioode, mis põhjustavad olulisi saagikadusid eriti köögiviljapõldudel ning puuvilja- ja marjaaedades. Ilmastikuriskide vähendamiseks ja stabiilsete saakide saamiseks on vajalik tähelepanu pöörata ka niisutussüsteemide rajamisele ja toimimisele. On tekkinud vajadus veereziimi kahepoolseks reguleerimiseks, mis võimaldab maade altniisutamisel veeressurssi mitmekülgsemalt ja loodussäästlikumalt kasutada. Maaparanduse eesmärkideks on: · vähendada ebasoodsast veereziimist tingitud põllumajandustootmise riske; · suurendada metsade tootlikkust;
annaabi.ee 
