Talle meenuvad head ajad, mille sümboliks on talle punane kleit. Siiski selgub, et see sümbol ei mahu enam naisele selga. Selline pakkumine tõstab ema sotsiaalset staatust oma ringkonnas. Tänaval päikest võttes pakutakse talle paremat istekohta, temaga räägitakse ja käiakse külas. Järgmises episoodis lõhub Marion valvesüsteemi juhtmed ja laseb Harril korraldada põgenemise. Selle episoodiga lõppeb kevad ja algab suvi. Harri mõtleb välja ja teeb esialgsed kalkulatsioonid Marionile moepoe avamiseks. Koos otsustatakse alustada ühise äriga. Marion mõtleb välja ja teostab moodi aga Harri aitab muude toimingutega. Vahepeal on Tyron hankinud suurema koguse narkootikume , mida siis ühiselt müüakse ja tarvitatakse. Äri läheb hästi ja Harri otsustab kinkida emale televiisori, et vähendada enda süütunnet. Ta teab samas ka , et emale on televiisor väga tähtis. Ta isegi väljendab ennast Marionile ,,et kui ema millestki sõltuvuses on siis on see televiisor."
Esteet, literaat ja poliitiline pagulane Felix Ormusson on saabunud inkognito (tundmatuna, võõra nime all) Pariisist ja puhkab arstist sõbra idüllilises suvekodus Lõuna-Eestis. Ilutseb looduse keskel, mängib mõttekujutlustega, kuulab taluhääli, jälgib kaassuvitajaid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Kaassuvitajateks on sõber Johannese naine Jelen ja selle noorem õde Marion.Ilus Helena asub aega viivitamata kupeldama Ormussoni Marionile austajaks ja selle kattevarjus endale armukeseks.Ormusson on romaani esimeses pooles Helenest sisse võetud ega näe tema kavalat plaani mitte kohe läbi. Intellektuaalne Marion tunneb ilmselt aukartust külalise poeedi- ja maailmaparandaja- nimbuse ees. Ent see hajub varsti. Kolme tegelase suhete pöördepunktiks on stseen Liisa Savioja kirjaga. Liisa on Marioni kooliõde ja Ormussoni äsjane kaasrevolutsionäär. Teel postkontorist koju
annaabi.ee 
