Mida kõrgem on keha temp, seda suurem on keha ruumala. Temp ja osakeste kineetiline energia on omavahel seotud. Ek=3/2kT (ideaalne gaas). Soojusvahetus: toimub mõlema keha vahel, soojuskiirgus levib vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma asukohti; soojusjuhtivuse korral aineosakesed ei vaheta oma asukohta. Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud. Neid protsesse mille korral temp ei muutu nim isotermilisteks protsessideks (T-isotermiline). Charles seadus ruumala ei muutu. Neid protsesse kus ruumala ei muutu nimetatakse isohoorilisteks protsessideks (V- isohooriline). Gay-Lussac´i seadus- rõhk ei muutu. Neid protsesse mille korral rõhk ei muutu nim isobaarilisteks protsessideks (P-isobaariline).1.Soojusvahetus-protsess kus
Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. 1. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (ca 1 atm) korral moodustub kondensaat 2. Rõhu kastepunkt on rõhk, mille juures tavarõhust erineva rõhu juures veeaur hakkab kondenseeruma. PH 2O V H 2Oaurumaht Kondensaadi arvutusvõrrand tuleneb Boyle'i-Marioette seadusest = ´ Püld 100 Auru rõhk vedeliku kohal 1. Suletud süsteem saabub küllastunud olek 2. Avatud süsteem Õhu suhtelise niiskuse mõõtmine. Võrreldakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Vedelikud On ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes raskusjõu mõjul.
Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. 1. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (ca 1 atm) korral moodustub kondensaat 2. Rõhu kastepunkt on rõhk, mille juures tavarõhust erineva rõhu juures veeaur hakkab kondenseeruma. PH 2O V H 2Oaurumaht Kondensaadi arvutusvõrrand tuleneb Boyle'i-Marioette seadusest = ´ Püld 100 Auru rõhk vedeliku kohal 1. Suletud süsteem saabub küllastunud olek 2. Avatud süsteem Õhu suhtelise niiskuse mõõtmine. Võrreldakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Vedelikud On ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes raskusjõu mõjul.
Ideaalse gaasi molekulide endi maht on tühiselt väike, mis võimaldab neid vaadelda materiaalsete punktidena. Gaasi molekulid on pidevas liikumises. Sellist aineosakeste liikumist nimetatakse soojuslikuks liikumiseks. Ideaalses gaasis liigub sirgjooneliselt seni kuni ta põrkub kokku naabermolekuli või gaasi piirava pinnaga. Põrked põhjustavad rõhu, mis ajaühikus jaguneb üle pinna ühtlaselt (pascali s,). Loodudes sellist gaasi ei esine. Ideaalsete gaaside seadused 1.SEADUS (Goyle- Marioette seadus): kui gaasi oleku muutus (e. TD protsess) toimub konstansel temperatuuril, siis erimahud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhkudega. v1/v2=p1/p2. Isotermiline protsess 2.SEADUS (Gay- Lussaci sedaus): kui gaasi oleku muutus toimub isobaarselt (p=const), siis erimahud sõltuvad võrdeliselt absoluutse temperatuuridega. v1/v2=T1/T2 3. SEADUS (Charlsi seadus): V=const, siis p1/p2=T1/T2 (isohoorne) Ideaalse gaasi olekuvõrrandid
iseloomustav parameeter jääb konstantseks 1.1. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. ehk siis kolmest parameetrist 1 ei muutu. Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel. Iso- tähendab sama-, võrd. Ideaalseks gaasiks nim. sellist gaasi, mis Isotermilise protsessi puhul viiakse gaas käitub järgmiste seaduspärasuste kaudu: ühest olekust teise jääval temperatuuril, · pV= const (Boyle`i-Marioette`i temperatuur ei muutu. T= const. , pV=const, (p-rõhk, V-ruumala) rõhk on järelikult seadus) pöördvõrdeline ruumalaga. Kui on tegu · siseenergia sõltub ainult gaasi kahe järjestikkuse olekuga, siis temperatuurist. isotermilise protsessi puhul rõhkude ja